Eesti künnimeistrivõistlused 2002 Jänedal
Eesti künnimeistrivõistlused 2002 Jänedal
Künnivõistlused muutuvad tulevikus rahvalikumaks (Nädaline 30.07.2002)
Laupäeval ja pühapäeval olid Jänedal XI talupäevad, mille raames selgitati ka Eesti künnimeister, kelleks sai Mait Pajo. Teise koha saavutas Raido Kunila. Mõlemad mehed on pärit Jõgevalt. Kehtna MTK õppemeister Kaspar Järvala sai kolmanda koha.
Jäneda künnivõistlused on kõige olulisem üritus sellel alal. Künniatradega saab Eestis võistelda veel vaid tehnikumide ja kutsekoolide juures.
Võistluste peakohtunik Jaak Nõmmsalu pidas võistluste taset heaks. Hinnates Kaspar Järvala esimest vagu, ütles ta, et noormehel on tahtmist, aga tal on puudus heast õpetajast. Seekord sai Järvala kolm päeva õpetust soomlastelt. Tema enda sõnul olevat see talle rohkem andnud kui kõik seitse eelnevat aastat kokku. Peakohtunik tahab Rapla maavanemale edasi öelda, et see poisil silma peal hoiaks ja aitaks teda sponsoreerida.
Võistluste kohta rääkis peakohtunik Nõmmsalu, et esimese vao puhul hinnatakse vao sirgust ja põhja läbilõikamist, et kamar oleks ilusti läbi lõigatud. Algusvagu hinnatakse kohe ära. Seda ei saa hiljem hinnata, sest see jääb kokkukünni alla. Põllu üleskündmiseks on aega 2 tundi ja 40 minutit. Aeg aga polevat nii oluline kui kvaliteet.
Jäneda võistlused toimusid kahes osas – esimesel päeval kõrrepõllul, teisel päeval rohumaal. Rohumaal on tarvis saavutada selline mätta asend, et ta talve jooksul laguneks. Kõrrepõld aga lihtsalt kobestatakse. Need on täiesti erinevad künnivõtted ja neid hinnatakse eraldi. Sellel aastal sai kõrrepõllul parima diplomi Mait Pajo, rohumaal oli parim Raido Kunila.
Autasustamisel küsisin Kaspar Järvalalt, kas ta on oma tulemusega rahul?
“Alati võiks paremini minna,” ütles ta. “Oleksin muidugi väga tahtnud Kanadasse võistlema minna. Seekord ei saanud.”
Mis siis alt vedas?
“Kogemuste vähesus. Teised kündjad on juba mitu korda MMil käinud. Nad on suurte kogemustega võistlejad.”
Eesti künniseltsi esimees Arvi Tammel ütles, et künnivõistlus on viimase kümne aasta jooksul muutunud piiratud osavõtuga ürituseks, kuna see on tehniline spordiala ja seetõttu kallis lõbu. Ajad on aga muutunud ja põllumehed jõuavad endale juba uut põllumajandustehnikat osta. Nüüd on tekkinud vajadus künniõpetuse järele. Tammeli sõnul on künnivõistlus parim koht, kus kogemusi jagada ja õpetada, kuidas head kündi teha.
Praegu võistlevad Jänedal vaid meie tippkündjad, nüüd oleks vaja seda ringi laiendada, võistlust rahvalikumaks teha. Tammel on veendunud, et tuleks anda tegevpõllumeestele ka võimalus oma atradega kündma tulla ja kogemusi saada. Seetõttu otsustaski Eesti künniselts, et järgmisel aastal osalevad meistriklassi kündjatele lisaks ka vaba klassi kündjad.
Sirje Normet
Nädaline
Künnivõistlused muutuvad tulevikus rahvalikumaks (Nädaline 30.07.2002)
Laupäeval ja pühapäeval olid Jänedal XI talupäevad, mille raames selgitati ka Eesti künnimeister, kelleks sai Mait Pajo. Teise koha saavutas Raido Kunila. Mõlemad mehed on pärit Jõgevalt. Kehtna MTK õppemeister Kaspar Järvala sai kolmanda koha.
Jäneda künnivõistlused on kõige olulisem üritus sellel alal. Künniatradega saab Eestis võistelda veel vaid tehnikumide ja kutsekoolide juures.
Võistluste peakohtunik Jaak Nõmmsalu pidas võistluste taset heaks. Hinnates Kaspar Järvala esimest vagu, ütles ta, et noormehel on tahtmist, aga tal on puudus heast õpetajast. Seekord sai Järvala kolm päeva õpetust soomlastelt. Tema enda sõnul olevat see talle rohkem andnud kui kõik seitse eelnevat aastat kokku. Peakohtunik tahab Rapla maavanemale edasi öelda, et see poisil silma peal hoiaks ja aitaks teda sponsoreerida.
Võistluste kohta rääkis peakohtunik Nõmmsalu, et esimese vao puhul hinnatakse vao sirgust ja põhja läbilõikamist, et kamar oleks ilusti läbi lõigatud. Algusvagu hinnatakse kohe ära. Seda ei saa hiljem hinnata, sest see jääb kokkukünni alla. Põllu üleskündmiseks on aega 2 tundi ja 40 minutit. Aeg aga polevat nii oluline kui kvaliteet.
Jäneda võistlused toimusid kahes osas – esimesel päeval kõrrepõllul, teisel päeval rohumaal. Rohumaal on tarvis saavutada selline mätta asend, et ta talve jooksul laguneks. Kõrrepõld aga lihtsalt kobestatakse. Need on täiesti erinevad künnivõtted ja neid hinnatakse eraldi. Sellel aastal sai kõrrepõllul parima diplomi Mait Pajo, rohumaal oli parim Raido Kunila.
Autasustamisel küsisin Kaspar Järvalalt, kas ta on oma tulemusega rahul?
“Alati võiks paremini minna,” ütles ta. “Oleksin muidugi väga tahtnud Kanadasse võistlema minna. Seekord ei saanud.”
Mis siis alt vedas?
“Kogemuste vähesus. Teised kündjad on juba mitu korda MMil käinud. Nad on suurte kogemustega võistlejad.”
Eesti künniseltsi esimees Arvi Tammel ütles, et künnivõistlus on viimase kümne aasta jooksul muutunud piiratud osavõtuga ürituseks, kuna see on tehniline spordiala ja seetõttu kallis lõbu. Ajad on aga muutunud ja põllumehed jõuavad endale juba uut põllumajandustehnikat osta. Nüüd on tekkinud vajadus künniõpetuse järele. Tammeli sõnul on künnivõistlus parim koht, kus kogemusi jagada ja õpetada, kuidas head kündi teha.
Praegu võistlevad Jänedal vaid meie tippkündjad, nüüd oleks vaja seda ringi laiendada, võistlust rahvalikumaks teha. Tammel on veendunud, et tuleks anda tegevpõllumeestele ka võimalus oma atradega kündma tulla ja kogemusi saada. Seetõttu otsustaski Eesti künniselts, et järgmisel aastal osalevad meistriklassi kündjatele lisaks ka vaba klassi kündjad.
Sirje Normet
Nädaline
