Eesti Künniselts

Künnivõistluseid on peetud erinevates maades juba üle saja aasta. Esmasteks analoogideks saab pidada vanade harkatrade töötulemuste võrdlust kaasaaegsete hõlmatradega. Taolisi demosid tehti ka Eestimaal juba 19. sajandi teisel poolel. Tuntum neist on Carl Robert Jakobsoni poolt aastal 1874 korraldatu.

Regulaarseid, ühtsete reeglite alusel peetavaid künni maailmameistrivõistlusi hakati korraldama peale teist maailmasõda, alates aastast 1952. Käesoleval aasta 21.-22. septembril toimuvad 67. korda peetavad maailmameistrivõistlused Iiri Vabariigis.

Eesti on osalenud künni maailmameistrivõistlustel alates 1989. aastast. MM-il esindavad meie kodumaad eelneva aasta Eesti meistrivõistluse võitjad. 2024. aasta künni MM on plaanis korraldada koostöös Maaülikooli ja põllumeestega Tartu lähistel põldudel.

Eestis on regulaarsete künnimeistrivõistluste alguseks aasta 1965, kui võistlused toimusid Adavere põldudel.
Edaspidi leidsid mõõduvõtud aset Eesti erinevates piirkondades, viimastel aastatel on need toimunud Olustveres, Jänedal, Väätsal, Kehtnas, Tartus ja Kuremaal.

Selle aasta Eesti meistrivõistlused leiavad aset arvuliselt 48. korda ja toimuvad Vinni vallas Voore Farmi põldudel Barto Puhkemaja vastas olevatel põldudel 9. ja 10. septembril.

Traditsiooniliselt küntakse esimesel päeval teravilja kõrrepõldu ja teisel päeval rohumaa kamarat. Võitja selgitatakse välja kahe päeva kokkuvõttes. Võisteldakse 2 kuni 3 hõlmaga atradega meistrite ja noorte klassis - nii traditsioonilist tavaatrade kui ka pöördatrade klassis.

Lisaks on künnivõistlustel eraldi arvestus ka noorkündjatele tavaatradel ja vabaklassis tootmispõldudel kasutatavatele pöördatradele. Eelmisel aastal selgitati esmakordselt Eestis välja ka parimad vanatehnikaga kündjad ehk nn. T25 klass. See võistlus on plaanis ka sellel aastal Voore Farmi põldudel laupäeval, 10. septembril.

Künnivõistlusega samal ajal toimub ka põllumajandustehnika töödemonstratsioonid erinevate masinafirmade poolt ehk mitmetel aastaetel toimunud „Tehnika Teeviit 2022“.

Künnivõistlused on unikaalsed parimate mullaharimisvõtete ja kogemuste edastamise vormiks. Piiratud suurusega võistlusaladel hinnatakse 16 erinevat elementi ja lühidalt öeldes on oluline võimalikult täpne ja ühetaoline künd etteantud põllualal. Mis on väga oluline ka küntavatel tootmispõldudel, kus just põlluservad, pöördealad ja töökäikude liitekohad saaksid sama hästi ja ühtlaselt haritud kui põllu keskosa.

Künnivõistluste korraldamine Eesti erinevates piirkondades propageerib künnikultuuri edendamist eri maakondades ja võimaldab kaasa lüüa ka huvilistel lähipiirkonnas. Viimati olid Eesti künnimeistrivõistlused Virumaal 1981. aastal Väike-Maarja kolhoosi põldudel. Eesti künniselts tänab korraldajaid võimaluse eest tuua künnivõistlused üle pika aja jällegi Eesti jaoks väga olulisse viljakasvatuspiirkonda.

Selleks, et pealtvaatajatel oleks lisaks künnivõistlustele näha ka midagi muud, on Vinni Vallavalitsus korraldanud täiendava ürituse. Nimelt toimub 10. septembril Barto Puhkemaja territooriumil laadapäev „Põllumees toidab rahvast“.

Laadal müüakse erinevaid kohalikke tooteid ja eksponeeritakse Vinni valla põllumajandusajaloo näitust. Avatud on lasteala, esinevad valla taidlejad. Päeva modereerib Arlet Palmiste ja päev lõpetab meeleoluka kontserdiga ansambel Justament.

Suured tänud kõigile korraldajatele, põnevat võistlust osalejatele ja huvitavat kogemust pealtvaatajatele.

Margus Ameerikas
Künniseltsi juhatuse liige

Saadjärve ääres Avangardi kolhoosis mehhanisaatorina töötanud Elmar Veski hooleks oli majandipõldude kündmine. Loomuliku käiguna jõudis ta Eesti künnivõistlustele. Eesti künnimeistriks oma masinaklassis on Elmar tulnud üheksa korda (1972. 1974. 1976. 1981. 1984,1987. 1989.1990.1991).

Jäädavalt võidetud rändauhinna pani ta 2003.aastal uuesti välja kui moodustati pöördatrade vabaklass. VMN maade künnivõistlustel 1981. aastal Bulgaarias saavutas Elmar Veski esikoha.
Elmari panus Eesti kündjate edus üleliidulistel võistlustel oli tõhus. 1977. aastal Suzdalis ja 1988 aastal sai Eesti võistkond esikoha. 1982. 1985 ja 1988 aastal tuli oma kategoorias NSVLiidu künnimeistriks. Tuleb arvestada, et tollal ei korraldatud Eesti NSVL ja VMN maade künnivõistlusi igal aastal.

Mullu suvel näitas Elmar mulle kodus 1978. aastal Tšeljaabinskis künnivõistlustel võidetud kaalukat auhinda. Kes teab künnimehe kõiki erinevaid tiitleid. Just sel Tšeljabinski aastal olid töökaaslased aidanud kodustel heina ära teha kui Elmar ära võistustel.

1988. aasta septembris USA-s 35. künnimaailmameistrivõistlustel oli eestlastest. just Elmar Veskil esmane kokkupuude maailmatasemega. Tõsi viimastel Liidu künnimeistritel lätlasel L. Albodinsil ja Veskil ei õnnestunud võistelda kuid koos ameeriklaste W.Gubori ja S.Kingiga kündsid demonstratsiooni korras ruudukujulisele (900x 900 m) põllule suured tähed U S A ja U S S R. Juba järgmisel aastal osales Eesti rahvusmeeskonnana Norras 36. maailmameistrivõistlustel.

Eesti võistkonnas oli neli ametlikku liiget, lisaks kündjatele Arvi Tammel ja Ants Laansalu. Norrast toodi kaasa ka lahtivõetult esimene Kvernelandi ader.

Siin on kirjas vaid osa Elmar Veski elutöö saavutuste poolelt Kaasteelised teavad rohkem. Meenutame siis väsimatut künnimeest vähemalt mõttes.

Üle mitme aasta toimuvad taas tänavused Eesti kündmise meistrivõistlused Olustveres 17. septembril. Loe lisaks.