Künni MM 2002 Šveitsis
Eesti kündja MM-il kuues
12.09.2002 Mart Porila, Maaleht
7. ja 8. septembril peetud 49. künni maailmameistrivõistlustel Šveitsis saavutas Eesti esikündja Mait Pajo rohumaakünnis kuuenda koha. Kahe künni (kõrre- ja rohumaakünni) tulemuste kokkuvõttes jäi ta kaheksandaks.
Eestlaste parim koht on seni olnud kolmeteistkümnes. Mait Pajo osales künni-MMil kaheksandat korda, künnimasinateks olid tal Kvernelandi ader ja Case’i traktor.
Teine Eesti esindaja Kaspar Järvala proovis oma võimeid maailmatasemel esimest korda ning saavutas rohumaakünnis 19. koha, üldkokkuvõttes jäi aga 25ndaks.
Üldse osales tänavu 39 kündjat tava- ja 7 pöördatradel, kokku oli võistlejaid 28 maalt. Eesti Künniselts on Maailma Künniorganisatsiooni liige 1989. Samal aastal hakati osalema ka ülemaailmsetel võistlustel. Eesti Künniseltsi esimehe Arvi Tammeli hinnangul tagas meie meeste edu senisest parem ettevalmistus ning uute sponsorite, näiteks Hansa Liising Eesti toetus.
Eesti kündis end maailma eliiti
(Maaleht 19.09.2002)
Eesti parim Mait Pajo oli MMil rohumaakünnis kuues ja kõrrekünnis kaheksas.
“Esimene vagu ei tulnud mul jälle hästi välja,” ütles Mait Pajo justkui vabandust paludes. Eesti meeste algusvaod künni MMil Šveitsis olid siiski üle keskmise.
Kõrrepõllul tegi teistest ilusamat kündi austerlane Reinhold Stiglhuber. Rohumaal aga sattus talle konkurentidest halvem võistlustükk ja võit läks käest. Imetlusväärset kündi tegi rohumaal hallipäine iirlane John Tracey, kes võistles MMil kuuendat korda ja kordas 1973., 1974. ja 1980. a saavutatut.
Oma traktori ja adraga
Kohtunike hinnangud põhinevad künnivõistlustel peamiselt võrdlusel. Ideaalset kündi pole, kümmet punkti kellelegi ei panda. Kohtunikuna tegutsenud Arvo Hütsi arvas, et hindamise objektiivsus jätab MMil soovida. Pajol olnud suured vahed kahe põllupoole hinnetes. Kaheksandat korda MMil võistelnud Pajo oli oma saavutusega rahul. Tehniline varustatus oli sama mis mullu, harjutada aga sai rohkem. Tuju tõstis ka abikaasa ja 10aastase poja kaasaelamine võistlustele.
Eesti kündjad kiitsid Arvi Tammelit, kes proovikündide ajal tegutses treenerina, ostis juurde lisamaad, meelitas enda kõrvale sponsoriks Hansa Liising Eesti ASi. Nii said meie mehed võistelda oma traktori ja adraga.
Kaspar Järvala meelest tulid kasuks Soome künnimeistrite Matti Tanila ja Martti Palavaineni näpunäited suvise treeningu ajal. “Soomlased panid mu mõtlema ja nägema, mis millest tuleneb,” ütles ta. Noor Kaspar Järvala loodab, et tema paremad päevad on veel ees. Praegu õpetab ta Kehtna majandus- ja tehnoloogiakoolis kahte poissi noorkündjate võistluseks.
“Austerlasi me küll võita ei suuda. Neil on võistluskünd au sees. Riik toetab ka tugevalt. Igal aastal tulevad uued noored mehed. Treenitakse kuni tuhat tundi aastas,” teadis Eesti Künniseltsi president Ants Laansalu, kes kuulub WPO (Maailma Künniorganisatsiooni) juhatusse.
WPOsse kuulub 30 künniühendust. Suurbritannia on esindatud Inglismaa, Šotimaa, Walesi ja Põhja-Iirimaa kündjatega. Iga ühendus võib MMile välja tuua kaks võistlejat. Tänavu oli võistlejaid 56, neist tavaatradel 39 ja pöördatradel 17. Võistluste käsiraamatust võis osalejatena talunike ja masinameeste kõrvalt välja lugeda teisigi elukutseid. Künnitšempion Kirnstedter on elektrik, taanlane Gedso tisler, soomlane Itälehto lihunik, ainuke naisvõistleja Anika Doka Farkas on naisterätsep. Võrsunud on nad aga maaharijate peredest. Poliitilistel põhjustel ei saanud MMil osaleda valgenahalised farmerid Zimbabwest ning Keenia kündjaid ei kutsutud, sest organisatsioonil oli mitme aasta liikmemaks tasumata.
Omapärane võistluspaik, kitsid kohtunikud
Šveitsi platool Freiburgi kantonis asuv Bellechasse kinnipidamisasutuse põllumajandusettevõte, kus künnivõistlused toimusid, on 735 hektariga suuruselt Šveitsi teine. 150st poole aasta kuni eluaegse karistuse kandjaist 40 on rakendatud põllumajanduses. Põllud olid raske liivsavimullaga, milles rohkesti musta ibefraktsiooni. Künniviil oli habras ja murenev ega allunud adrahõlma tahtele. Künni üldpildi tegi inetumaks ka laineliseks haritud põld.
Tavaadraga võistleja võib saada ühe põllu künni eest 240 punkti, pöördadraga 260 punkti. Kohtunikebrigaadid hindavad kündi põllu mõlemas otsas 10punktise skaala järgi. Miinuspunktidega karistatakse võistlusaja ületamise ja ettenähtud künnisügavuse rikkumise eest.
Kui võistlejate esinemist hinnata protsendiskaalal, siis Kirnstedter sai 70,8% maksimumpunktidest ja Pajo kogus 58,6%, edestades soomlast Jarmo Itälehtot 2,5% võrra ehk 11,75 punktiga. Esmakordselt MMil võistelnud Kaspar Järvala oli 46,5%ga 25. kohal. 39 võistlejast ületas 50% piiri 19. Viimase viie aasta õnnestunuim MM oli 2001. a Taanis, kus kodupinnal võitis teist korda Henry Thegen 73,5%ga, Pajo oli 57,4%ga 14., Indrek Zilensk 48%ga 30. 42 võistlejast ületas 50% piiri 27. Pöördatradel oli Göransson-Fricki võiduprotsent 60,8. Ainult seitse võistlejat 17st suutis ületada 50% piiri. Viimasel viiel aastal pole keegi ületanud 70% piiri.
50. künni MM peetakse Kanadas, kus 1953. a võisteldi esimest korda. Sinna on õigus Eestit esindama minna Mait Pajol ja Raido Kunilal.
12.09.2002 Mart Porila, Maaleht
7. ja 8. septembril peetud 49. künni maailmameistrivõistlustel Šveitsis saavutas Eesti esikündja Mait Pajo rohumaakünnis kuuenda koha. Kahe künni (kõrre- ja rohumaakünni) tulemuste kokkuvõttes jäi ta kaheksandaks.
Eestlaste parim koht on seni olnud kolmeteistkümnes. Mait Pajo osales künni-MMil kaheksandat korda, künnimasinateks olid tal Kvernelandi ader ja Case’i traktor.
Teine Eesti esindaja Kaspar Järvala proovis oma võimeid maailmatasemel esimest korda ning saavutas rohumaakünnis 19. koha, üldkokkuvõttes jäi aga 25ndaks.
Üldse osales tänavu 39 kündjat tava- ja 7 pöördatradel, kokku oli võistlejaid 28 maalt. Eesti Künniselts on Maailma Künniorganisatsiooni liige 1989. Samal aastal hakati osalema ka ülemaailmsetel võistlustel. Eesti Künniseltsi esimehe Arvi Tammeli hinnangul tagas meie meeste edu senisest parem ettevalmistus ning uute sponsorite, näiteks Hansa Liising Eesti toetus.
Eesti kündis end maailma eliiti
(Maaleht 19.09.2002)
Eesti parim Mait Pajo oli MMil rohumaakünnis kuues ja kõrrekünnis kaheksas.
“Esimene vagu ei tulnud mul jälle hästi välja,” ütles Mait Pajo justkui vabandust paludes. Eesti meeste algusvaod künni MMil Šveitsis olid siiski üle keskmise.
Kõrrepõllul tegi teistest ilusamat kündi austerlane Reinhold Stiglhuber. Rohumaal aga sattus talle konkurentidest halvem võistlustükk ja võit läks käest. Imetlusväärset kündi tegi rohumaal hallipäine iirlane John Tracey, kes võistles MMil kuuendat korda ja kordas 1973., 1974. ja 1980. a saavutatut.
Oma traktori ja adraga
Kohtunike hinnangud põhinevad künnivõistlustel peamiselt võrdlusel. Ideaalset kündi pole, kümmet punkti kellelegi ei panda. Kohtunikuna tegutsenud Arvo Hütsi arvas, et hindamise objektiivsus jätab MMil soovida. Pajol olnud suured vahed kahe põllupoole hinnetes. Kaheksandat korda MMil võistelnud Pajo oli oma saavutusega rahul. Tehniline varustatus oli sama mis mullu, harjutada aga sai rohkem. Tuju tõstis ka abikaasa ja 10aastase poja kaasaelamine võistlustele.
Eesti kündjad kiitsid Arvi Tammelit, kes proovikündide ajal tegutses treenerina, ostis juurde lisamaad, meelitas enda kõrvale sponsoriks Hansa Liising Eesti ASi. Nii said meie mehed võistelda oma traktori ja adraga.
Kaspar Järvala meelest tulid kasuks Soome künnimeistrite Matti Tanila ja Martti Palavaineni näpunäited suvise treeningu ajal. “Soomlased panid mu mõtlema ja nägema, mis millest tuleneb,” ütles ta. Noor Kaspar Järvala loodab, et tema paremad päevad on veel ees. Praegu õpetab ta Kehtna majandus- ja tehnoloogiakoolis kahte poissi noorkündjate võistluseks.
“Austerlasi me küll võita ei suuda. Neil on võistluskünd au sees. Riik toetab ka tugevalt. Igal aastal tulevad uued noored mehed. Treenitakse kuni tuhat tundi aastas,” teadis Eesti Künniseltsi president Ants Laansalu, kes kuulub WPO (Maailma Künniorganisatsiooni) juhatusse.
WPOsse kuulub 30 künniühendust. Suurbritannia on esindatud Inglismaa, Šotimaa, Walesi ja Põhja-Iirimaa kündjatega. Iga ühendus võib MMile välja tuua kaks võistlejat. Tänavu oli võistlejaid 56, neist tavaatradel 39 ja pöördatradel 17. Võistluste käsiraamatust võis osalejatena talunike ja masinameeste kõrvalt välja lugeda teisigi elukutseid. Künnitšempion Kirnstedter on elektrik, taanlane Gedso tisler, soomlane Itälehto lihunik, ainuke naisvõistleja Anika Doka Farkas on naisterätsep. Võrsunud on nad aga maaharijate peredest. Poliitilistel põhjustel ei saanud MMil osaleda valgenahalised farmerid Zimbabwest ning Keenia kündjaid ei kutsutud, sest organisatsioonil oli mitme aasta liikmemaks tasumata.
Omapärane võistluspaik, kitsid kohtunikud
Šveitsi platool Freiburgi kantonis asuv Bellechasse kinnipidamisasutuse põllumajandusettevõte, kus künnivõistlused toimusid, on 735 hektariga suuruselt Šveitsi teine. 150st poole aasta kuni eluaegse karistuse kandjaist 40 on rakendatud põllumajanduses. Põllud olid raske liivsavimullaga, milles rohkesti musta ibefraktsiooni. Künniviil oli habras ja murenev ega allunud adrahõlma tahtele. Künni üldpildi tegi inetumaks ka laineliseks haritud põld.
Tavaadraga võistleja võib saada ühe põllu künni eest 240 punkti, pöördadraga 260 punkti. Kohtunikebrigaadid hindavad kündi põllu mõlemas otsas 10punktise skaala järgi. Miinuspunktidega karistatakse võistlusaja ületamise ja ettenähtud künnisügavuse rikkumise eest.
Kui võistlejate esinemist hinnata protsendiskaalal, siis Kirnstedter sai 70,8% maksimumpunktidest ja Pajo kogus 58,6%, edestades soomlast Jarmo Itälehtot 2,5% võrra ehk 11,75 punktiga. Esmakordselt MMil võistelnud Kaspar Järvala oli 46,5%ga 25. kohal. 39 võistlejast ületas 50% piiri 19. Viimase viie aasta õnnestunuim MM oli 2001. a Taanis, kus kodupinnal võitis teist korda Henry Thegen 73,5%ga, Pajo oli 57,4%ga 14., Indrek Zilensk 48%ga 30. 42 võistlejast ületas 50% piiri 27. Pöördatradel oli Göransson-Fricki võiduprotsent 60,8. Ainult seitse võistlejat 17st suutis ületada 50% piiri. Viimasel viiel aastal pole keegi ületanud 70% piiri.
50. künni MM peetakse Kanadas, kus 1953. a võisteldi esimest korda. Sinna on õigus Eestit esindama minna Mait Pajol ja Raido Kunilal.
