Eesti künnimeistrivõistlused 2003 Väätsal
Võistluse toetajad
A.T.Põllutehnika OÜ; Info-Auto AS; Kemira Growhow AS; Kesko Agro Eesti AS;
Kverneland Group Baltic AS; Tatoli AS; Taure AS
Korraldajad: Eesti Künniselts, Põllumajandusministeerium ja Väätsa Agro OÜ
Kverneland Group Baltic AS; Tatoli AS; Taure AS
Korraldajad: Eesti Künniselts, Põllumajandusministeerium ja Väätsa Agro OÜ
Ülevaade
Väätsa künnivõistlused
tabasid märki
14.08.2003 Heino Laiapea, Maaleht
Tänavu Jänedalt Väätsale üle viidud künnivõistlustel said esikohad Raido Kunila, Mait Pajo ja Jaanus Lindsalu
Künnivõistluse Jäneda kivistelt põldudelt Väätsale toomine tuli ainult kasuks, tõdesid nii korraldajad kui võistlejad – on rohkem tõsiseid huvilisi ja tähelepanu ei haju muule.
Tavaatrade klassis MMiks valmistuva Raido Kunila sõnul olid tingimused Väätsal head: kõrrekünd oli nagu treeninguks, liivakal põllul polnud rohumaal kamarat ja adrad pöörasid pinnast sama hästi või pareminigi kui kõrrepõllul.
Kunila pööraski nii põllu kui iseenda head eeldused võiduks Indrek Zilenski ja Heimar Varese ees. Esimese päeva järel teisel kohal olnud Arvi Annimäe oli aga rohumaal kimpus adra õige künnisügavuse saamisega ja jäi kokkuvõttes viiendaks. “Maapind oli kõvem ja adral polnud piisavalt lisaraskust, ta ei läinud maasse,” sõnas tänavu Türi Tehnika- ja Maamajanduskooli lõpetanud ning Lääne-Virumaal Vihula vallas Arma ratsatalu pidav noormees, kes on ka kahekordne maakutsekoolide künnimeister ja mullune parim noortalunik. Väätsalt viis Annimäe kaasa parima noorkündja tiitli.
Võimalus meistriks saada
Pöördatrade klassis võitnud, ainsana Belarus traktorit kasutanud Torma valla Vaiatu küla Alasoo talu peremees Jaanus Lindsalu tahab tulevikus ka meistrite klassis kätt proovida, aga selleks on vaja spetsiaalset võistlusatra.
Eesti Künniseltsi esimehe Arvi Tammeli teada selliseid atru Eestis leidub. Tähtis on aga rohkem treenida. “MMil mõistsime, et meistriks saamiseks on vaja mitte sada, vaid tuhat korda harjutada. Seda peavad ka meie kündjad meeles pidama,” ütles Eesti künniseltsi president Ants Laansalu Väätsal.
Väätsal võistles meistriklassis ainukesena pöördadraga, erilise kahekorpuselise võistlusadraga Mait Pajo. Künni kvaliteediga polnud ta aga sugugi rahul. Midagi oli adra reguleerimisel puudu jäänud ja künni üldilme jäi tavaatradega kündjate omale alla.
Samas sõidab Väätsalt skulptuuriga “Kalevipoeg kündmas” lahkunud Pajo MMile Kanadasse. Järgmisel aastal on MM-võistlustel igal võistkonnal pöördadraga kündja väljapanemine kohustuslik.
Veski pani vana karika rändama
Rahvaklassi võistlejate varustus Väätsal oli kirju. Kellel oma traktor ja laenatud ader, kellel mõlemad naabrilt või tehnikamüügifirmalt laenatud. Tahtmist end teistega võrrelda oli seitsmel pöördadramehel.
Võistluste peakohtuniku AS Tatoli (New Hollandi esindus Eestis) juhataja Jaak Nõmmsalu sõnul on aga just võistlejate arvu suurendamine võistluste olulisim küsimus. “Eeldustega noori mehi on, aga neile on vaja õpetust ja toetust,” ütles ta.
Mõlemast põlluotsast kündi kohtunikuna takseerida jõudnud Eesti mitmekordne künnimeister Elmar Veski pani nn rahvaklassi ehk amatööride võitjale uuesti mängu ka jäädavalt endale võidetud rändauhinna.
Veskil olid künni algusvagude hindamisel lisaks punktidele oma terminid: ühel on algusvagu “vähe nihu”, teisel “singerdab”. Vigade vältimiseks sai Väätsal aga ka õpetussõnu.
“Sama telje rehvide rõhud peavad olema võrdsed,” selgitas AS A.Tammeli esindaja Urmas Lees, kelle sõnul ei kehti pöördadra reguleerimisel see, mis tavaatrade puhul. Oluline on, et adra ümberpööramisel oleks täpselt sama sügavus ja viilu pööramise nurk.
Reguleerimisviga võimendub aga topelt. “Kui on märgata, et keskmine künniviil teistest erineb, võib viga olla hõlma reguleerimises,” rääkis Lees rohkem kui poolesajale huvilisele pöördadra nippidest. “Ilma eelsahata ei saa aga hävitada umbrohtusid. Adra raam peab olema põllu pinnaga paralleelne.”
Et pöördatru on järjest rohkem ja nendega küntakse suur osa põldusid, on ka koolitusvajadus suurenenud. “Kui on veel selliseid mehi, kes pole koolitust saanud, tulgu aga julgesti kohale, muidu võib hea riistaga põllu ära rikkuda,” ütles künnimeeste peatreener Arvi Tammel.
Lisaks Tammeli firmale olid võistlustel nõu ja jõuga abiks AS Taure, Kesko Agro AS, Kemira GrowHow, jt.
Pärast künnivõistlusi nisu
Väätsal peeti vabariiklikke künnivõistlusi neljandat korda, varem võisteldi siin 1967., 1975. ja 1992. aastal.
Tuntud majandijuhi Endel Liebergi sõnul olid aastakümnete eest võistlused suured rahvapeod, kus koos tuhandeid inimesi ja künnimehi igast rajoonist lausa käsu korras võistlema saadetud. Nüüd tuleb kündma see, kellele on võimalust ja tahet.
Väätsa põllumehed olid võistlusplatse hästi ette valmistanud. Neljanda kasutusaasta rohumaalt võeti kaks niidet – oder koristati siloks, kamar pritsiti Roundupiga. “Pärast künnivõistlusi harime põllu siledaks ja külvame nisu,” selgitas kohalik taimekasvatusjuht Tõnu Lieberg.
tabasid märki
14.08.2003 Heino Laiapea, Maaleht
Tänavu Jänedalt Väätsale üle viidud künnivõistlustel said esikohad Raido Kunila, Mait Pajo ja Jaanus Lindsalu
Künnivõistluse Jäneda kivistelt põldudelt Väätsale toomine tuli ainult kasuks, tõdesid nii korraldajad kui võistlejad – on rohkem tõsiseid huvilisi ja tähelepanu ei haju muule.
Tavaatrade klassis MMiks valmistuva Raido Kunila sõnul olid tingimused Väätsal head: kõrrekünd oli nagu treeninguks, liivakal põllul polnud rohumaal kamarat ja adrad pöörasid pinnast sama hästi või pareminigi kui kõrrepõllul.
Kunila pööraski nii põllu kui iseenda head eeldused võiduks Indrek Zilenski ja Heimar Varese ees. Esimese päeva järel teisel kohal olnud Arvi Annimäe oli aga rohumaal kimpus adra õige künnisügavuse saamisega ja jäi kokkuvõttes viiendaks. “Maapind oli kõvem ja adral polnud piisavalt lisaraskust, ta ei läinud maasse,” sõnas tänavu Türi Tehnika- ja Maamajanduskooli lõpetanud ning Lääne-Virumaal Vihula vallas Arma ratsatalu pidav noormees, kes on ka kahekordne maakutsekoolide künnimeister ja mullune parim noortalunik. Väätsalt viis Annimäe kaasa parima noorkündja tiitli.
Võimalus meistriks saada
Pöördatrade klassis võitnud, ainsana Belarus traktorit kasutanud Torma valla Vaiatu küla Alasoo talu peremees Jaanus Lindsalu tahab tulevikus ka meistrite klassis kätt proovida, aga selleks on vaja spetsiaalset võistlusatra.
Eesti Künniseltsi esimehe Arvi Tammeli teada selliseid atru Eestis leidub. Tähtis on aga rohkem treenida. “MMil mõistsime, et meistriks saamiseks on vaja mitte sada, vaid tuhat korda harjutada. Seda peavad ka meie kündjad meeles pidama,” ütles Eesti künniseltsi president Ants Laansalu Väätsal.
Väätsal võistles meistriklassis ainukesena pöördadraga, erilise kahekorpuselise võistlusadraga Mait Pajo. Künni kvaliteediga polnud ta aga sugugi rahul. Midagi oli adra reguleerimisel puudu jäänud ja künni üldilme jäi tavaatradega kündjate omale alla.
Samas sõidab Väätsalt skulptuuriga “Kalevipoeg kündmas” lahkunud Pajo MMile Kanadasse. Järgmisel aastal on MM-võistlustel igal võistkonnal pöördadraga kündja väljapanemine kohustuslik.
Veski pani vana karika rändama
Rahvaklassi võistlejate varustus Väätsal oli kirju. Kellel oma traktor ja laenatud ader, kellel mõlemad naabrilt või tehnikamüügifirmalt laenatud. Tahtmist end teistega võrrelda oli seitsmel pöördadramehel.
Võistluste peakohtuniku AS Tatoli (New Hollandi esindus Eestis) juhataja Jaak Nõmmsalu sõnul on aga just võistlejate arvu suurendamine võistluste olulisim küsimus. “Eeldustega noori mehi on, aga neile on vaja õpetust ja toetust,” ütles ta.
Mõlemast põlluotsast kündi kohtunikuna takseerida jõudnud Eesti mitmekordne künnimeister Elmar Veski pani nn rahvaklassi ehk amatööride võitjale uuesti mängu ka jäädavalt endale võidetud rändauhinna.
Veskil olid künni algusvagude hindamisel lisaks punktidele oma terminid: ühel on algusvagu “vähe nihu”, teisel “singerdab”. Vigade vältimiseks sai Väätsal aga ka õpetussõnu.
“Sama telje rehvide rõhud peavad olema võrdsed,” selgitas AS A.Tammeli esindaja Urmas Lees, kelle sõnul ei kehti pöördadra reguleerimisel see, mis tavaatrade puhul. Oluline on, et adra ümberpööramisel oleks täpselt sama sügavus ja viilu pööramise nurk.
Reguleerimisviga võimendub aga topelt. “Kui on märgata, et keskmine künniviil teistest erineb, võib viga olla hõlma reguleerimises,” rääkis Lees rohkem kui poolesajale huvilisele pöördadra nippidest. “Ilma eelsahata ei saa aga hävitada umbrohtusid. Adra raam peab olema põllu pinnaga paralleelne.”
Et pöördatru on järjest rohkem ja nendega küntakse suur osa põldusid, on ka koolitusvajadus suurenenud. “Kui on veel selliseid mehi, kes pole koolitust saanud, tulgu aga julgesti kohale, muidu võib hea riistaga põllu ära rikkuda,” ütles künnimeeste peatreener Arvi Tammel.
Lisaks Tammeli firmale olid võistlustel nõu ja jõuga abiks AS Taure, Kesko Agro AS, Kemira GrowHow, jt.
Pärast künnivõistlusi nisu
Väätsal peeti vabariiklikke künnivõistlusi neljandat korda, varem võisteldi siin 1967., 1975. ja 1992. aastal.
Tuntud majandijuhi Endel Liebergi sõnul olid aastakümnete eest võistlused suured rahvapeod, kus koos tuhandeid inimesi ja künnimehi igast rajoonist lausa käsu korras võistlema saadetud. Nüüd tuleb kündma see, kellele on võimalust ja tahet.
Väätsa põllumehed olid võistlusplatse hästi ette valmistanud. Neljanda kasutusaasta rohumaalt võeti kaks niidet – oder koristati siloks, kamar pritsiti Roundupiga. “Pärast künnivõistlusi harime põllu siledaks ja külvame nisu,” selgitas kohalik taimekasvatusjuht Tõnu Lieberg.
