Künni MM 2003 Kanadas
Võistukünnil mütsiga ei löö
04.09.2003 Mati Narusk, Maaleht
Künni MMil Kanadas olid võidukad õppinud ja palju treeninud künnimehed.
50ndad künni maailmameistrivõistlused peeti 21.–23. augustini Kanadas Torontost 100 km kaugusel Guelphi põllumajandusülikooli liivsavimullastel põldudel. Ligi kümneaastast paradoksaalset traditsiooni lõhkudes ei toimunud seekordne MM mitte lausvihmas, vaid 30kraadises kuumuses ja kuivuses. Maailmameistri tiitlile pürgis 52 künnimeest 28 riigist.
Eestlased osalesid künni MMil 14. korda. “Tänavu me oma meestele suuri võite ei looda,” kommenteeris Eesti Künniseltsi esimees Arvi Tammel juba enne võistlusi. “Mait Pajo võistleb esmakordselt pöördadraga, millega kündmist ta alles treenib. Kuid usume, et saadud kogemus tuleb kasuks, sest tulevast aastast hakkab MMil kehtima nõue, mille järgi teine ader peab olema pöördader.”
Kogemustel kulla hind
Seitsmekordne Eesti meister Mait Pajo tuli tänavusel MMil pöördadraklassis 11. kohale, kolmekordne meister Raido Kunila jäi tavaadral 29ndaks. Siiski edestasid mehed USA, Prantsusmaa, Austraalia, Uus-Meremaa, Ungari, Slovakkia, Läti ja Leedu võistlejaid.
Tavaatrade klassis pälvis võidupärja ja kuldadra David Wright Põhja-Iirimaalt, pöördadrakünni võitis James Witty Inglismaalt. 24aastase farmeri James Witty isa Greame Witty on neljakordne künni maailmameister. 1995. aastal võttis ta poja Kenyasse kaasa. See oli Jamesi esimene osalemine MMil, sealtmaalt on tema siht selge olnud.
“Kui tippu jõudnud künnimehed treenisid enne tänavust MMi ligi tuhat korda, siis Mait Pajo sai pöördadraga tutvuda kümmekond päeva,” võrdles Arvi Tammel. ”Raido Kunila ader saadeti Kanadasse aga juba aprilli lõpus. Paar võistluseelset proovikündi imet ei tee.” Veel võrdluseks. Kui Mait Pajo võistles Eesti künnivõistlustel Väätsal meistriklassis vaid iseendaga, siis näiteks Inglismaal, Walesis ja Põhja-Iirimaal valitakse MMil osaleja ligi 300 kandidaadi hulgast.
“Mullu Šveitsi MMil olid meil oma sissetöötatud adrad ja traktorid kaasas, tulemuseks Mait Pajo kaheksas koht,” meenutas Tammel. “Tänavu olid traktorid küll meie omadega sarnased, kuid hoovastiku erinevustega harjumine võttis oma aja. Pajol tekkis künni ajal tehniline seisak ning ta sai väikese lisaaja, mis tähendas aga seda, et lõpuminutitel kogunes ligi poolesajane kohtunikevägi koos kajakatega meie mehe kündi hindama.”
Hindamises on ka subjektiivsust
Enamik võistlejaid oli künniks valinud Kvernelandi adra. Pöördadraga teise koha saavutanud Kris’t Seyenil oli ader andureid ja kabiin elektroonikat täis nagu lennukikabiin, adra juhtimine käis elektriga, viimane kui nüanss oli reguleeritav.
“Ma ei peagi seda väga õigeks, et nii suurte kuludega võistluskündi, liiati siis igapäevatööd oleks mõtet teha,” tõdes rahvusvaheliselt akrediteeritud künnikohtunik Arvo Hütsi. Siiski, ülejäänud, superelektroonikata võistlejatel tuli künni jooksul oma 50 korda kabiinist maha hüpata, kiile ja viile mõõta ning atra timmida.
Hütsi hinnangul oli Kanadas kündjate tase ülikõrge. “Sealjuures on esikümne tulemusi väga raske võrrelda. Objektiivselt võttes ei saa öelda, et esikohamees on 5. kohale tulnust parem. Punktide arv sõltub 17 kriteeriumist. Väga harva antakse võistlejale 10 punkti või 1 punkt, seega jääb hindamise skaala veelgi kitsamaks. Paraku valitseb ka siin tüüpiline pedagoogide tendents, et tuntumaid kiputakse üle- ja tundmatumaid alahindama.”
Raha paneb rattad käima
Künni MMi adra sisseõnnistamisel Guelphi kirikus sai esimeste seas sõna Kanada toiduteraviljapanga esindaja Kathryn Mayberry, sest pankade osa Kanada põllumajanduses on väga suur.
Meie meeste osavõtt Kanada künni MMist sai teoks eelkõige tänu Eesti Künniseltsi eestvõttele, suursponsoritele Hansapangale ja AS Hansa Liising Eestile, AS A.Tammelile, põlluministeeriumile ning mitmetele väikesponsoritele. AS Hansa Liisingu põllumajandustehnika liisingu osakonna juhataja Meelis Annus oli isiklikult MMi jälgimas.
“Hansa Grupp leiab, et hea künd on põllumajanduse alus ja seda tuleb toetada,” tõdes Annus. “Enamikus maades, kus maa hind on kõrge, ostetakse põllumajandustehnikat laenu eest. Eestis on aga maa hind suhteliselt madal ja appi saab tulla ainult liising. Pealegi saab laenu võtta ainult selle tehnika peale, mis kantakse põllumajandusregistrisse. Ader paraku sinna ei kuulu.”
AS Hansa Liising Eesti, kes sai juulis 10aastaseks, oli Eestis esimene, kes hakkas üldse liisingut pakkuma.
Õppida on vaja
Ülemaailmse künniorganisatsiooni WPO juhatuse liige ja meie künniseltsi presidendi Ants Laansalu sõnul ei saa ka teoreetilisi teadmisi künnist alahinnata. “Künnikool on väga oluline ja seda tuleks meil näiteks austerlastelt õppida. Nende riigis on kaks rahvuslikku spordiala: (mäe)suusatamine ja kündmine,” lausus ta.
“Rõõmu teeb, et meie kündjate pink pikeneb,” tõdes künniseltsi sekretär Väino Tanvel. “Suur läbimurre oli Väätsal tänavuste künnimeistrivõistluste raames peetud õppepäev, kus jagati õpetust pöördadraga töötamiseks. Väätsal oli ka juba pöördadraga kündjate rivis seitse noort võistlejat.”
Laansalu lisas, et ega Väätsalgi saadud läbi ilma rahalise toeta. “Kiitust väärivad A. T. Põllutehnika OÜ, Info-Auto AS, Kemira GrowHow AS, Kesko Agro Eesti AS, Kverneland Group Baltic AS, AS Tatol ja AS Taure.”
Huvi künni vastu ei vähene
Künni MMil oli kaasas Eesti künniseltsi 11-liikmeline fännigrupp. “Kanada MM oli nagu suur rahvapidu, tõeline künnihuviliste ülemaailmne kokkutulek!” kiitis fänniklubi eestvedaja Jüri Muru. “Siia oli tuldud koos peredega, kaasas nii lapsed kui ka vanavanemad, kokku üle 200 huvilise, kellele pakkus huvi tutvumine Kanada elu ja loodusega.”
MM paistis silma ka ülihea korraldusega. Selleks et külastajatel oleks täielik ülevaade võistlusplatsil toimuvast, sõidutati neid ringi kõrge poodiumiga spetsiaalsetel traktor-kärudel.
Fänniklubi liige Peeter Böckler poetas ka väikese lubaduse: “Meil Sagros on lähiajal kaalumisel oma võistukündja väljaõpetamine.”
Uued põlluharimismasinad võimaldavad seemne otsekülviga kõrde viia ja on avaldatud arvamust, et künd varsti kaob. Arvo Hütsi pole sellega nõus: “Mõnedel juhtudel, näiteks rapsi puhul, võib otsekülvi muidugi kasutada. Kuid soomlaste katsed on näidanud, et künni asendamine kemikaalidega umbrohu tõrjeks halvendab mulla füüsikalisi omadusi: künnikiht vajub ära, mulla keemiline saastatus suureneb, saagi kvaliteet võib langeda.”
04.09.2003 Mati Narusk, Maaleht
Künni MMil Kanadas olid võidukad õppinud ja palju treeninud künnimehed.
50ndad künni maailmameistrivõistlused peeti 21.–23. augustini Kanadas Torontost 100 km kaugusel Guelphi põllumajandusülikooli liivsavimullastel põldudel. Ligi kümneaastast paradoksaalset traditsiooni lõhkudes ei toimunud seekordne MM mitte lausvihmas, vaid 30kraadises kuumuses ja kuivuses. Maailmameistri tiitlile pürgis 52 künnimeest 28 riigist.
Eestlased osalesid künni MMil 14. korda. “Tänavu me oma meestele suuri võite ei looda,” kommenteeris Eesti Künniseltsi esimees Arvi Tammel juba enne võistlusi. “Mait Pajo võistleb esmakordselt pöördadraga, millega kündmist ta alles treenib. Kuid usume, et saadud kogemus tuleb kasuks, sest tulevast aastast hakkab MMil kehtima nõue, mille järgi teine ader peab olema pöördader.”
Kogemustel kulla hind
Seitsmekordne Eesti meister Mait Pajo tuli tänavusel MMil pöördadraklassis 11. kohale, kolmekordne meister Raido Kunila jäi tavaadral 29ndaks. Siiski edestasid mehed USA, Prantsusmaa, Austraalia, Uus-Meremaa, Ungari, Slovakkia, Läti ja Leedu võistlejaid.
Tavaatrade klassis pälvis võidupärja ja kuldadra David Wright Põhja-Iirimaalt, pöördadrakünni võitis James Witty Inglismaalt. 24aastase farmeri James Witty isa Greame Witty on neljakordne künni maailmameister. 1995. aastal võttis ta poja Kenyasse kaasa. See oli Jamesi esimene osalemine MMil, sealtmaalt on tema siht selge olnud.
“Kui tippu jõudnud künnimehed treenisid enne tänavust MMi ligi tuhat korda, siis Mait Pajo sai pöördadraga tutvuda kümmekond päeva,” võrdles Arvi Tammel. ”Raido Kunila ader saadeti Kanadasse aga juba aprilli lõpus. Paar võistluseelset proovikündi imet ei tee.” Veel võrdluseks. Kui Mait Pajo võistles Eesti künnivõistlustel Väätsal meistriklassis vaid iseendaga, siis näiteks Inglismaal, Walesis ja Põhja-Iirimaal valitakse MMil osaleja ligi 300 kandidaadi hulgast.
“Mullu Šveitsi MMil olid meil oma sissetöötatud adrad ja traktorid kaasas, tulemuseks Mait Pajo kaheksas koht,” meenutas Tammel. “Tänavu olid traktorid küll meie omadega sarnased, kuid hoovastiku erinevustega harjumine võttis oma aja. Pajol tekkis künni ajal tehniline seisak ning ta sai väikese lisaaja, mis tähendas aga seda, et lõpuminutitel kogunes ligi poolesajane kohtunikevägi koos kajakatega meie mehe kündi hindama.”
Hindamises on ka subjektiivsust
Enamik võistlejaid oli künniks valinud Kvernelandi adra. Pöördadraga teise koha saavutanud Kris’t Seyenil oli ader andureid ja kabiin elektroonikat täis nagu lennukikabiin, adra juhtimine käis elektriga, viimane kui nüanss oli reguleeritav.
“Ma ei peagi seda väga õigeks, et nii suurte kuludega võistluskündi, liiati siis igapäevatööd oleks mõtet teha,” tõdes rahvusvaheliselt akrediteeritud künnikohtunik Arvo Hütsi. Siiski, ülejäänud, superelektroonikata võistlejatel tuli künni jooksul oma 50 korda kabiinist maha hüpata, kiile ja viile mõõta ning atra timmida.
Hütsi hinnangul oli Kanadas kündjate tase ülikõrge. “Sealjuures on esikümne tulemusi väga raske võrrelda. Objektiivselt võttes ei saa öelda, et esikohamees on 5. kohale tulnust parem. Punktide arv sõltub 17 kriteeriumist. Väga harva antakse võistlejale 10 punkti või 1 punkt, seega jääb hindamise skaala veelgi kitsamaks. Paraku valitseb ka siin tüüpiline pedagoogide tendents, et tuntumaid kiputakse üle- ja tundmatumaid alahindama.”
Raha paneb rattad käima
Künni MMi adra sisseõnnistamisel Guelphi kirikus sai esimeste seas sõna Kanada toiduteraviljapanga esindaja Kathryn Mayberry, sest pankade osa Kanada põllumajanduses on väga suur.
Meie meeste osavõtt Kanada künni MMist sai teoks eelkõige tänu Eesti Künniseltsi eestvõttele, suursponsoritele Hansapangale ja AS Hansa Liising Eestile, AS A.Tammelile, põlluministeeriumile ning mitmetele väikesponsoritele. AS Hansa Liisingu põllumajandustehnika liisingu osakonna juhataja Meelis Annus oli isiklikult MMi jälgimas.
“Hansa Grupp leiab, et hea künd on põllumajanduse alus ja seda tuleb toetada,” tõdes Annus. “Enamikus maades, kus maa hind on kõrge, ostetakse põllumajandustehnikat laenu eest. Eestis on aga maa hind suhteliselt madal ja appi saab tulla ainult liising. Pealegi saab laenu võtta ainult selle tehnika peale, mis kantakse põllumajandusregistrisse. Ader paraku sinna ei kuulu.”
AS Hansa Liising Eesti, kes sai juulis 10aastaseks, oli Eestis esimene, kes hakkas üldse liisingut pakkuma.
Õppida on vaja
Ülemaailmse künniorganisatsiooni WPO juhatuse liige ja meie künniseltsi presidendi Ants Laansalu sõnul ei saa ka teoreetilisi teadmisi künnist alahinnata. “Künnikool on väga oluline ja seda tuleks meil näiteks austerlastelt õppida. Nende riigis on kaks rahvuslikku spordiala: (mäe)suusatamine ja kündmine,” lausus ta.
“Rõõmu teeb, et meie kündjate pink pikeneb,” tõdes künniseltsi sekretär Väino Tanvel. “Suur läbimurre oli Väätsal tänavuste künnimeistrivõistluste raames peetud õppepäev, kus jagati õpetust pöördadraga töötamiseks. Väätsal oli ka juba pöördadraga kündjate rivis seitse noort võistlejat.”
Laansalu lisas, et ega Väätsalgi saadud läbi ilma rahalise toeta. “Kiitust väärivad A. T. Põllutehnika OÜ, Info-Auto AS, Kemira GrowHow AS, Kesko Agro Eesti AS, Kverneland Group Baltic AS, AS Tatol ja AS Taure.”
Huvi künni vastu ei vähene
Künni MMil oli kaasas Eesti künniseltsi 11-liikmeline fännigrupp. “Kanada MM oli nagu suur rahvapidu, tõeline künnihuviliste ülemaailmne kokkutulek!” kiitis fänniklubi eestvedaja Jüri Muru. “Siia oli tuldud koos peredega, kaasas nii lapsed kui ka vanavanemad, kokku üle 200 huvilise, kellele pakkus huvi tutvumine Kanada elu ja loodusega.”
MM paistis silma ka ülihea korraldusega. Selleks et külastajatel oleks täielik ülevaade võistlusplatsil toimuvast, sõidutati neid ringi kõrge poodiumiga spetsiaalsetel traktor-kärudel.
Fänniklubi liige Peeter Böckler poetas ka väikese lubaduse: “Meil Sagros on lähiajal kaalumisel oma võistukündja väljaõpetamine.”
Uued põlluharimismasinad võimaldavad seemne otsekülviga kõrde viia ja on avaldatud arvamust, et künd varsti kaob. Arvo Hütsi pole sellega nõus: “Mõnedel juhtudel, näiteks rapsi puhul, võib otsekülvi muidugi kasutada. Kuid soomlaste katsed on näidanud, et künni asendamine kemikaalidega umbrohu tõrjeks halvendab mulla füüsikalisi omadusi: künnikiht vajub ära, mulla keemiline saastatus suureneb, saagi kvaliteet võib langeda.”