Künni MM 2004 Põhja-Iirimaal
Eesti võistukünd vajab rahasüsti
16.09.2004 Mati Narusk, Maaleht
Põhja-Iirimaal peetud MMil kordas Mait Pajo oma mullust 11. kohta pöördatradega künnil. Kuldader läks Austriasse.
51. künni MM-võistlused peeti 2.–4. septembrini Põhja-Iirimaal Atlandi ookeani äärsel Ballykelly Foyleview nime kandva farmi poldrialal. Võistlused avas pidulikult prints Charles, kes rõhutas künni kui töökultuuri osa tähtsust iga maa kultuuripildis.
Puudu ajast ja rahast
Meistritiitlit oli taotlema tulnud 55 künnimeest 28 riigist. Eestlased osalesid tänavu 15. korda, kuuekordsele Eesti meistrile Mait Pajole (32) oli see kümnes MM. 24 pöördadraga kündja seas tuli ta rohumaakünnil kümnendaks, üldjärjestuses sai aga 11. koha nagu mullugi.
Eesti Künniseltsi esimees Arvi Tammel usub, et Pajo käsutuses oli hea traktor ja hea ader. “Mees oskab sõita, aga masinate sättimiseks jäi vähe aega.” Nii traktor kui ader renditi kohapeal, lisaseadmed võeti kodust kaasa. Nõnda juhtuski, et Pajo endagi sõnul rataste vahe ei klappinud ja ader hakkas ära kiskuma.
Seetõttu jäi kõrrekünni lõpuvaos kündmata riba sisse, mida trahvipunktidega eriti karmilt karistatakse. “Pajo pluss on see, et ta teab, miks miski asi juhtub,” kiidab ülemaailmse künniorganisatsiooni WPO juhatuse liige ja Eesti Künniseltsi president Ants Laansalu.
Kui nüüd mõni asjatundmatu inimene peaks imestama, miks siis mehed masinate sättimiseks varem kohale ei sõitnud või miks masinaid kodust kaasa ei võetud, siis öelgem ka selle põhjus selge sõnaga välja: rahapuudus! Puudu jäi ka kindlasti trenniajast, mida samuti paraku rahas mõõta tuleb.
Et poodiumile saada, on vaja vähemalt pool miljonit krooni praeguse paarisaja tuhande asemel, mis sponsorite abiga saadakse. Tänavuse MMi sponsorid olid Hansapank, AS Hansa Liising, põllumajandusministeerium, A.Tammel, Tallinna Piimatööstuse AS ja Maaleht.
Samas, kui arvestada, et aastaid Eesti künnitipus olnud Jõgevamaa mehest Mait Pajost tahapoole jäid võistlejad sellistest riikidest nagu Prantsusmaa, Austraalia, Tšehhi, Belgia, Šveits, Kanada, Ungari, Sloveenia, Leedu, Saksamaa, Holland, Slovakkia ja Ameerika Ühendriigid, siis väikeriigi kohta oli Eesti üsna hea.
Teisel Eesti mehel, Kaspar Järvalal (25) läks kehvasti. Logistikavea tõttu – süüdlast muuseas välja selgitada ei õnnestunudki – jäi üks tellitud traktor saamata. Nõnda tuli tuttuue McCormicki asemel leppida peetud Massey Fergusoniga. Selle töökorda sättimiseks kulus pool päeva, sest kodust kaasa võetud silindrid olid mõeldud McCormickile ja need tuli siis Massey Fergusonile kohandada.
Laansalu hinnangul oli Järvala kokkukünd ebaühtlane. “Ta alustas rohumaal liiga paksude viiludega. Sügavus oli
19 cm, oleks aga pidanud olema 17–18 cm, viilud jäid avatuks. Tõenäoliselt ei olnud ader õiges asendis.”
Rahvusvaheline künnikohtunik Arvo Hütsi teab, et tavakünnil on see üks suuremaid vigu. Kui atra ei seata horisontaalasendisse, siis ta ei jookse traktori järel õigesti.
Võidutseb noorus
Tavaatradega künni arvestuses läks 1. ja 3. koht austerlastele, võidukad olid Peter Lanz (24), kes sai ka Kuldadra omanikuks, ja Andreas Steiner (20). Peter Lanzile, kellel kuuldavasti kulus võistlusteks valmistumiseks-treenimiseks 20 nädalat, olid kaasa elama tulnud nii lähisugulased kui ka sõbrad. Kaks bussi täitnud fänniklubi ei lahkunud hoolimata vihmasajust vaootsalt – Lanzi ergutati väsimatult.
“Sellistes riikides nagu Austria, kõik Briti saareriigid, Taani ja Rootsi, on künnikool ja künnitraditsioonid väga tugevad,” kiidab Laansalu. “Nad on isegi suurriikidest – Saksamaa, Prantsusmaa ja Ameerika Ühendriigid – võistlejate pingi pikkuselt kõvasti ees.
Nendelt maadelt tuleb pidevalt noori üllatusmehi. Muide, mis on meie silmale täiesti harjumatu – mitmed võistlustraktorid olid kaunistatud lillepärgadega. See väljendab töökultuuri kaunist külge – töörõõmu.”
Õppida võiks Leedult
Järgmine MM toimub aastal 2005 Tšehhis, 2006 Iiri Vabariigis, 2007 Leedus, 2008 Austrias ning 2009 Sloveenias.
Leedus toetab valitsus eesotsas peaministriga isiklikult künnimeeste MMile saatmist. Leedukad said endale lubada sellist luksust, et traktor koos plasthõlmadega adraga sätiti juba kodus korda ning võeti niimoodi ühes. Tulemus oli silmaga näha: kui mullusel MMil hoiti veel punast laternat, siis tänavu nihkuti edetabelis mitu kohta ettepoole.
“Künni maailmameistrivõistlused ei ole mingi moeasi, mis ühel päeval lõpeb,” rõhutab Arvo Hütsi. “See on traditsioon, mis väljendab töökultuuri tähtsust üldises kultuuris.”
Võistluspaik
Võistluste võõrustajaks olnud farmi omanik Jim Barr kasvatab ligi 300 hektaril teravilja. Kui varasematel aastatel määras võistlusedu suuresti loosiõnn, siis tänavu olid kogu võistlusmaal ühtlaselt head tingimused, adra ette jäid vaid üksikud kivid.
Maa on Iirimaal väga viljakas, põllumajandusega tegeleb seal umbes 5% inimestest, ometi on SKP tänu tööviljakusele suur, kuna riigis pannakse tööoskustele väga suurt rõhku. Maa on Iirimaal kallis, sellel poldrialal maksab 1 ha meie rahas rohkem kui 150 000 krooni. Põhilised põllumajandusharud on liha- ja piimakarjakasvatus ning lambakasvatus. Põhja-Iirimaa mereline kliima tagab niiske suve ja sooja talve. Kohalike sõnul sajab siin 250 päeval aastas, künninädala sisse jäi nii vihmaseid kui päikeselisi päevi.
16.09.2004 Mati Narusk, Maaleht
Põhja-Iirimaal peetud MMil kordas Mait Pajo oma mullust 11. kohta pöördatradega künnil. Kuldader läks Austriasse.
51. künni MM-võistlused peeti 2.–4. septembrini Põhja-Iirimaal Atlandi ookeani äärsel Ballykelly Foyleview nime kandva farmi poldrialal. Võistlused avas pidulikult prints Charles, kes rõhutas künni kui töökultuuri osa tähtsust iga maa kultuuripildis.
Puudu ajast ja rahast
Meistritiitlit oli taotlema tulnud 55 künnimeest 28 riigist. Eestlased osalesid tänavu 15. korda, kuuekordsele Eesti meistrile Mait Pajole (32) oli see kümnes MM. 24 pöördadraga kündja seas tuli ta rohumaakünnil kümnendaks, üldjärjestuses sai aga 11. koha nagu mullugi.
Eesti Künniseltsi esimees Arvi Tammel usub, et Pajo käsutuses oli hea traktor ja hea ader. “Mees oskab sõita, aga masinate sättimiseks jäi vähe aega.” Nii traktor kui ader renditi kohapeal, lisaseadmed võeti kodust kaasa. Nõnda juhtuski, et Pajo endagi sõnul rataste vahe ei klappinud ja ader hakkas ära kiskuma.
Seetõttu jäi kõrrekünni lõpuvaos kündmata riba sisse, mida trahvipunktidega eriti karmilt karistatakse. “Pajo pluss on see, et ta teab, miks miski asi juhtub,” kiidab ülemaailmse künniorganisatsiooni WPO juhatuse liige ja Eesti Künniseltsi president Ants Laansalu.
Kui nüüd mõni asjatundmatu inimene peaks imestama, miks siis mehed masinate sättimiseks varem kohale ei sõitnud või miks masinaid kodust kaasa ei võetud, siis öelgem ka selle põhjus selge sõnaga välja: rahapuudus! Puudu jäi ka kindlasti trenniajast, mida samuti paraku rahas mõõta tuleb.
Et poodiumile saada, on vaja vähemalt pool miljonit krooni praeguse paarisaja tuhande asemel, mis sponsorite abiga saadakse. Tänavuse MMi sponsorid olid Hansapank, AS Hansa Liising, põllumajandusministeerium, A.Tammel, Tallinna Piimatööstuse AS ja Maaleht.
Samas, kui arvestada, et aastaid Eesti künnitipus olnud Jõgevamaa mehest Mait Pajost tahapoole jäid võistlejad sellistest riikidest nagu Prantsusmaa, Austraalia, Tšehhi, Belgia, Šveits, Kanada, Ungari, Sloveenia, Leedu, Saksamaa, Holland, Slovakkia ja Ameerika Ühendriigid, siis väikeriigi kohta oli Eesti üsna hea.
Teisel Eesti mehel, Kaspar Järvalal (25) läks kehvasti. Logistikavea tõttu – süüdlast muuseas välja selgitada ei õnnestunudki – jäi üks tellitud traktor saamata. Nõnda tuli tuttuue McCormicki asemel leppida peetud Massey Fergusoniga. Selle töökorda sättimiseks kulus pool päeva, sest kodust kaasa võetud silindrid olid mõeldud McCormickile ja need tuli siis Massey Fergusonile kohandada.
Laansalu hinnangul oli Järvala kokkukünd ebaühtlane. “Ta alustas rohumaal liiga paksude viiludega. Sügavus oli
19 cm, oleks aga pidanud olema 17–18 cm, viilud jäid avatuks. Tõenäoliselt ei olnud ader õiges asendis.”
Rahvusvaheline künnikohtunik Arvo Hütsi teab, et tavakünnil on see üks suuremaid vigu. Kui atra ei seata horisontaalasendisse, siis ta ei jookse traktori järel õigesti.
Võidutseb noorus
Tavaatradega künni arvestuses läks 1. ja 3. koht austerlastele, võidukad olid Peter Lanz (24), kes sai ka Kuldadra omanikuks, ja Andreas Steiner (20). Peter Lanzile, kellel kuuldavasti kulus võistlusteks valmistumiseks-treenimiseks 20 nädalat, olid kaasa elama tulnud nii lähisugulased kui ka sõbrad. Kaks bussi täitnud fänniklubi ei lahkunud hoolimata vihmasajust vaootsalt – Lanzi ergutati väsimatult.
“Sellistes riikides nagu Austria, kõik Briti saareriigid, Taani ja Rootsi, on künnikool ja künnitraditsioonid väga tugevad,” kiidab Laansalu. “Nad on isegi suurriikidest – Saksamaa, Prantsusmaa ja Ameerika Ühendriigid – võistlejate pingi pikkuselt kõvasti ees.
Nendelt maadelt tuleb pidevalt noori üllatusmehi. Muide, mis on meie silmale täiesti harjumatu – mitmed võistlustraktorid olid kaunistatud lillepärgadega. See väljendab töökultuuri kaunist külge – töörõõmu.”
Õppida võiks Leedult
Järgmine MM toimub aastal 2005 Tšehhis, 2006 Iiri Vabariigis, 2007 Leedus, 2008 Austrias ning 2009 Sloveenias.
Leedus toetab valitsus eesotsas peaministriga isiklikult künnimeeste MMile saatmist. Leedukad said endale lubada sellist luksust, et traktor koos plasthõlmadega adraga sätiti juba kodus korda ning võeti niimoodi ühes. Tulemus oli silmaga näha: kui mullusel MMil hoiti veel punast laternat, siis tänavu nihkuti edetabelis mitu kohta ettepoole.
“Künni maailmameistrivõistlused ei ole mingi moeasi, mis ühel päeval lõpeb,” rõhutab Arvo Hütsi. “See on traditsioon, mis väljendab töökultuuri tähtsust üldises kultuuris.”
Võistluspaik
Võistluste võõrustajaks olnud farmi omanik Jim Barr kasvatab ligi 300 hektaril teravilja. Kui varasematel aastatel määras võistlusedu suuresti loosiõnn, siis tänavu olid kogu võistlusmaal ühtlaselt head tingimused, adra ette jäid vaid üksikud kivid.
Maa on Iirimaal väga viljakas, põllumajandusega tegeleb seal umbes 5% inimestest, ometi on SKP tänu tööviljakusele suur, kuna riigis pannakse tööoskustele väga suurt rõhku. Maa on Iirimaal kallis, sellel poldrialal maksab 1 ha meie rahas rohkem kui 150 000 krooni. Põhilised põllumajandusharud on liha- ja piimakarjakasvatus ning lambakasvatus. Põhja-Iirimaa mereline kliima tagab niiske suve ja sooja talve. Kohalike sõnul sajab siin 250 päeval aastas, künninädala sisse jäi nii vihmaseid kui päikeselisi päevi.