Künni MM 2005 Tšehhi Vabariigis
Eesti kündjad läbi raskuste MM-il
29.09.2005 Mati Narusk, Maaleht
Eesti künnitiimi osavõtt Praha MMist oli rahapuuduse tõttu viimase hetkeni lahtine
52. künni MM peeti 16.–17. septembril Tšehhimaal Praha linna servas põllumajandusülikooli maadel. Eestit esindasid üheksakordne Eesti meister Mait Pajo (33) ja neljakordne meister Raido Kunila (37). Maailmameistri tiitlitele pretendeeris 58 künnimeest 29 riigist.
Laenuga võistlustele
Meie meeste Prahasse sõit polnud aga pikka aega sugugi kindel. Alles augusti alguseks saadi laenuga minimaalne summa siiski kokku. Jõgeval kohendati riistu ja tehti pisut trennigi. Mait Pajo võttis end selleks ajaks põhitöölt lahti, Raido Kunila lükkas nisukoristuse sügavale sügisesse.
Paar nädalat enne suurvõistlusi pandi traktorid ja adrad treilerile ja saadeti Praha poole teele. Künniseltsi president Ants Laansalu ja mänedžer-treener Arvi Tammel istusid ka ise autorooli. Hotellikulude pealt kokku hoides sõideti ühe ööpäevaga Prahasse, sama palju kulus ka tagasisõiduks.
Eestlasi oli Prahas aga rohkemgi: tava kohaselt elab künni-MMidele kaasa ka fännide grupp Harju maavalitsuse nõuniku Jüri Muru eestvedamisel. Ka põline agronoom ja künnikohtunik Arnold Kübarsepp võiks koos kaasaga kuuluda künnifännide eriklassi. Arno profipilguga tehtud prognoosid – kündjate edetabelid – lähevad pea alati täide. Ka seekordne tabamus oli 90%. Samas pidi künni-MMi teenekas kohtunik Arvo Hütsi künniseltsi napi eelarve tõttu koju jääma.
Omapärasena MMide ajaloos künti peaaegu suurlinnas, mõni kilomeeter Praha metroost. “Võistlustükkidel on pikkust 100 ja laiust 20 meetrit. Et ajan kaks vagu korraga, tuleb traktorikäike kolme kilomeetri ringis. Nii kaugel peaks olema ka Praha metroo üks lõpp-peatusi Dejvicka.” rääkis Mait Pajo. “Kui vaod ükshaaval otsakuti panna, saaks kokku 6 kilomeetrit. See ulatuks pea linna raekojani välja.”
Kui proovikünni ajal lasi ilmataat päikesel särada, siis avadefileel ladistas juba sadada, nii et kõrrekünni savimullad said tihedalt üle kastetud. Kui 60 traktorit võistlusplatsi poole veeres, muutus ümbrus läbipääsmatuks. Ainult pottsepad rõõmustanuks, et savi on juba segatud.
Jõgevamaa poisse Raidot ja Maitu ei paistnud savipõld suuremat häirivat, ega koduski pole liivasussidel küntud. Ning räägitakse, et künni MMidel tavaliselt sajabki.
Esimene vagu on ülitähtis ja selle ajamiseks võib kulutada tervelt 20 minutit.
Siis tehakse tunnine paus, et kohtunike armee saaks vaod sentimeetrise täpsusega üle mõõta. Poolsada põllul ringi tiirutavat meest meenutavad pisut linnuparve, kes ussikesi otsides nokkapidi mullas ukerdab. Ja hoidku jumal, kui kellelgi on vagu sügavam või kõrs vastu irvitab. Jääd lihtsalt kohapunktidest ilma!
Nii Eesti künnifännid kui sajad muud pealtvaatajad jooksid teispool piirdelinti ühe kündja juurest teise juurde, et tegijatele kaasa elada ja pärast öelda: “Vaat kuidas meie kündsime!”
Emapiim, isa hool, künnikool
Palju sõltub võistlustel adrast. 95% võistlejaist kündis maailmakuulsate Kvernelandi atradega. Kas või nende atrade sünd Norras Kvernelandi tehases näitab, et firma saladusi osatakse hoida. Adraterade karastuse tsehhis tuleb fotoaparaat alati kotti panna.
Ometi teevad tippkündjad nendelegi atradele täiendusi-hõlmapikendeid. Eks ralliautogi erine tarbeautost nagu öö päevast. Range võistlusjuhend välistab aga detailsema ratsionaliseerimise.
Kui sirvida künni MMide tulemusi 1953. aastast peale, näeme, et Kuldatru ja võidupärgi on jagunud rohkem Suurbritanniasse: Inglismaale, šoti-maale, Iiri Vabariiki, Walesi, Põhja-Iirimaale, nende kõrval aga ka Austriasse, Taani, Rootsi, varasematel aastatel Soomegi.
Briti saare kündjate edu näikse läbi aastate tuginevat põliste valitsejate traditsioonidele, mis emapiima ning isa hoole ja nõudlikkusega edasi antud. Ega muidu oleks legendaarse Inglismaa künnimehe, neljakordse maailmameistri Graeme Witty pojad James ja Simon nii sügavale isa küntud vakku astunud, et poegi vaheldumisi võitudega pärjatakse.
Ainult dünastia aupaistega siiski MMile ei pääse. Enne tuleb paari-kolmesaja kodukandi kündjaga rinda pista ja oma 1000 tundi aastas künnitööd teha.
Teine šnitt näikse olevat austerlastel, kelle võistlusplatsidel valitsevad veelgi nooremad. Maailma künniorganisatsiooni WPO juhatuse liikme, künniseltsi presidendi Ants Laansalu sõnul teevad Austrias tuhanded põllumajanduskoolide õpilased kõige uuematel masinatel läbi ülitugeva künnikooli. Noorte andekate tippkündjate pink on Austrias ülipikk ja sinna on mahtunud ka õrnemast soost maailmameistreid (Helga Wielander,1993).
Tänavune Kuldadra omanik Bernhard Altmann (25) tuli esimest korda maailmameistriks juba 18aastaselt. Tema isa Hermann on tulnud maailmameistriks kahel korral.
Ühe mehe teene
Vaagides meie künniseltsi 16 aastat kestnud pingutusi MMidel, tuleks kõigepealt müts maha võtta seltsi esimehe ja mänedžer-treeneri Arvi Tammeli ees. Eesti jonni, saarlase visaduse ning tühjavõitu rahakotiga on ta ometi suutnud viia meeskonna maailma tippkündjate hulka.
Nüüd käidi siiski Praha kirikus kõigevägevamat palumas, et Riigikogu ja põllumajandusministeeriumi palg lisaeelarve rea näol kündjate poole pöörduks – mitmed võlad on tasumata.
Tammel poleks aga Tammel, kui ta Eesti künni asja hambad ristis edasi ei ajaks.
Juba 30. septembril ja 1. oktoobril peetakse Olustveres künniseltsi eestvedamisel Eesti künnimeistrivõistlused, kus noorkündjate klassi oodatakse meie tulevikulootusi. Üks osavõtja on kindlalt tulemas: 12aastane Margo Pajo, kes mitmel künni MMil käinud meistritelt õppust võtmas ja nüüdki Prahas isa kõrval kohal oli. Tulijaid on põllumajanduskoolidest ja taludestki.
Künni MMi kõrval peetakse 1984. aastast ka Euroopa meistrivõistlusi. Tänavu toimusid need Rootsis, järgmisel aastal tulevad Austrias. Tuleval aastal peetakse künni-MM Iiri Vabariigis, aastal 2007 Leedus. Kas ka meil on sinna asja?
29.09.2005 Mati Narusk, Maaleht
Eesti künnitiimi osavõtt Praha MMist oli rahapuuduse tõttu viimase hetkeni lahtine
52. künni MM peeti 16.–17. septembril Tšehhimaal Praha linna servas põllumajandusülikooli maadel. Eestit esindasid üheksakordne Eesti meister Mait Pajo (33) ja neljakordne meister Raido Kunila (37). Maailmameistri tiitlitele pretendeeris 58 künnimeest 29 riigist.
Laenuga võistlustele
Meie meeste Prahasse sõit polnud aga pikka aega sugugi kindel. Alles augusti alguseks saadi laenuga minimaalne summa siiski kokku. Jõgeval kohendati riistu ja tehti pisut trennigi. Mait Pajo võttis end selleks ajaks põhitöölt lahti, Raido Kunila lükkas nisukoristuse sügavale sügisesse.
Paar nädalat enne suurvõistlusi pandi traktorid ja adrad treilerile ja saadeti Praha poole teele. Künniseltsi president Ants Laansalu ja mänedžer-treener Arvi Tammel istusid ka ise autorooli. Hotellikulude pealt kokku hoides sõideti ühe ööpäevaga Prahasse, sama palju kulus ka tagasisõiduks.
Eestlasi oli Prahas aga rohkemgi: tava kohaselt elab künni-MMidele kaasa ka fännide grupp Harju maavalitsuse nõuniku Jüri Muru eestvedamisel. Ka põline agronoom ja künnikohtunik Arnold Kübarsepp võiks koos kaasaga kuuluda künnifännide eriklassi. Arno profipilguga tehtud prognoosid – kündjate edetabelid – lähevad pea alati täide. Ka seekordne tabamus oli 90%. Samas pidi künni-MMi teenekas kohtunik Arvo Hütsi künniseltsi napi eelarve tõttu koju jääma.
Omapärasena MMide ajaloos künti peaaegu suurlinnas, mõni kilomeeter Praha metroost. “Võistlustükkidel on pikkust 100 ja laiust 20 meetrit. Et ajan kaks vagu korraga, tuleb traktorikäike kolme kilomeetri ringis. Nii kaugel peaks olema ka Praha metroo üks lõpp-peatusi Dejvicka.” rääkis Mait Pajo. “Kui vaod ükshaaval otsakuti panna, saaks kokku 6 kilomeetrit. See ulatuks pea linna raekojani välja.”
Kui proovikünni ajal lasi ilmataat päikesel särada, siis avadefileel ladistas juba sadada, nii et kõrrekünni savimullad said tihedalt üle kastetud. Kui 60 traktorit võistlusplatsi poole veeres, muutus ümbrus läbipääsmatuks. Ainult pottsepad rõõmustanuks, et savi on juba segatud.
Jõgevamaa poisse Raidot ja Maitu ei paistnud savipõld suuremat häirivat, ega koduski pole liivasussidel küntud. Ning räägitakse, et künni MMidel tavaliselt sajabki.
Esimene vagu on ülitähtis ja selle ajamiseks võib kulutada tervelt 20 minutit.
Siis tehakse tunnine paus, et kohtunike armee saaks vaod sentimeetrise täpsusega üle mõõta. Poolsada põllul ringi tiirutavat meest meenutavad pisut linnuparve, kes ussikesi otsides nokkapidi mullas ukerdab. Ja hoidku jumal, kui kellelgi on vagu sügavam või kõrs vastu irvitab. Jääd lihtsalt kohapunktidest ilma!
Nii Eesti künnifännid kui sajad muud pealtvaatajad jooksid teispool piirdelinti ühe kündja juurest teise juurde, et tegijatele kaasa elada ja pärast öelda: “Vaat kuidas meie kündsime!”
Emapiim, isa hool, künnikool
Palju sõltub võistlustel adrast. 95% võistlejaist kündis maailmakuulsate Kvernelandi atradega. Kas või nende atrade sünd Norras Kvernelandi tehases näitab, et firma saladusi osatakse hoida. Adraterade karastuse tsehhis tuleb fotoaparaat alati kotti panna.
Ometi teevad tippkündjad nendelegi atradele täiendusi-hõlmapikendeid. Eks ralliautogi erine tarbeautost nagu öö päevast. Range võistlusjuhend välistab aga detailsema ratsionaliseerimise.
Kui sirvida künni MMide tulemusi 1953. aastast peale, näeme, et Kuldatru ja võidupärgi on jagunud rohkem Suurbritanniasse: Inglismaale, šoti-maale, Iiri Vabariiki, Walesi, Põhja-Iirimaale, nende kõrval aga ka Austriasse, Taani, Rootsi, varasematel aastatel Soomegi.
Briti saare kündjate edu näikse läbi aastate tuginevat põliste valitsejate traditsioonidele, mis emapiima ning isa hoole ja nõudlikkusega edasi antud. Ega muidu oleks legendaarse Inglismaa künnimehe, neljakordse maailmameistri Graeme Witty pojad James ja Simon nii sügavale isa küntud vakku astunud, et poegi vaheldumisi võitudega pärjatakse.
Ainult dünastia aupaistega siiski MMile ei pääse. Enne tuleb paari-kolmesaja kodukandi kündjaga rinda pista ja oma 1000 tundi aastas künnitööd teha.
Teine šnitt näikse olevat austerlastel, kelle võistlusplatsidel valitsevad veelgi nooremad. Maailma künniorganisatsiooni WPO juhatuse liikme, künniseltsi presidendi Ants Laansalu sõnul teevad Austrias tuhanded põllumajanduskoolide õpilased kõige uuematel masinatel läbi ülitugeva künnikooli. Noorte andekate tippkündjate pink on Austrias ülipikk ja sinna on mahtunud ka õrnemast soost maailmameistreid (Helga Wielander,1993).
Tänavune Kuldadra omanik Bernhard Altmann (25) tuli esimest korda maailmameistriks juba 18aastaselt. Tema isa Hermann on tulnud maailmameistriks kahel korral.
Ühe mehe teene
Vaagides meie künniseltsi 16 aastat kestnud pingutusi MMidel, tuleks kõigepealt müts maha võtta seltsi esimehe ja mänedžer-treeneri Arvi Tammeli ees. Eesti jonni, saarlase visaduse ning tühjavõitu rahakotiga on ta ometi suutnud viia meeskonna maailma tippkündjate hulka.
Nüüd käidi siiski Praha kirikus kõigevägevamat palumas, et Riigikogu ja põllumajandusministeeriumi palg lisaeelarve rea näol kündjate poole pöörduks – mitmed võlad on tasumata.
Tammel poleks aga Tammel, kui ta Eesti künni asja hambad ristis edasi ei ajaks.
Juba 30. septembril ja 1. oktoobril peetakse Olustveres künniseltsi eestvedamisel Eesti künnimeistrivõistlused, kus noorkündjate klassi oodatakse meie tulevikulootusi. Üks osavõtja on kindlalt tulemas: 12aastane Margo Pajo, kes mitmel künni MMil käinud meistritelt õppust võtmas ja nüüdki Prahas isa kõrval kohal oli. Tulijaid on põllumajanduskoolidest ja taludestki.
Künni MMi kõrval peetakse 1984. aastast ka Euroopa meistrivõistlusi. Tänavu toimusid need Rootsis, järgmisel aastal tulevad Austrias. Tuleval aastal peetakse künni-MM Iiri Vabariigis, aastal 2007 Leedus. Kas ka meil on sinna asja?
