Künd on maaviljeluse alus
24.09.2009 Arvo Sirendi, Nädaline
Umbes 1500 aastat künti siinmail põldu meeste, härgade, lehmade ja hobuste jõul kas vannas- või harkadraga. Põldu ja künnitööd mõõdeti siis adramaades. Selle suurus oli ajas muutuv ja piirkonniti erinev. Kevadel mõõdeti põldu ka tündrimaades - kui palju maad seemendati tündri seemnega, sügisel saaki selle järgi, mitu seemet põld välja andis.
Järgmised enam kui 150 aastat sai talu- ja mõisapõlde küntud rauast kahehobuse hõlmadraga. Hõlma valiku abil sai künniviilud - kuni 3000 tonni hektari kohta - just soovitud nurga all vao põhja ümber keerata. MTJ-is tegi traktorist koos haakijaga olenevalt maast (sööt, kõrrepõld, korduskünd) ja traktori margist 2-5 ha nn pehmet kündi vahetuses. Pehmekünni hektar oli siis kõigi põllutööde mõõtühikuks. Ligi 70 aastat ongi atra vedanud vaid traktor.
1939. a tuli tööhobuste paari kohta ligikaudu 10 ha künnimaad. 1950. a oli 15 hj traktori kohta künnimaad 238 ha, 1960. a 95 ha. Praegu on põllumajanduses töötavate traktorimootorite koguvõimsus 1,9 mln hj ja aastas küntakse 360 000 ha ehk üle kahe korra vähem kui 1939. a.
Künd on maaviljeluse alus, ent künnil ja künnil on suur vahe, kusjuures künnitöö kvaliteedi erinevus põhjustab isegi enam kui kahekordse saagierinevuse. Halva künni puhul võib saak ka täielikult ikalduda. Künnivigade parandamine järgnevate harimisvõtetega nõuab palju aega ja raha ning mõnikord ei pruugi see olla midagi enamat kui tühi töö ja vaimu närimine.
Seepärast seadiski grupp Raplamaa teadlasi, spetsialiste ja künnimehi eesmärgiks selgitada välja, mil määral on võimalik tagada kvaliteetkünd künnimeeste parimate oskuste, kogemuste ja tahtmise abil. Peeti silmas just atrade reguleerimist ja künni täpsust, kuid ka tööjõudlust. Kui seda korraldada künnivõistlusena, tuli spetsialistid valmistada ette künnikohtunikeks ning määratleda kõigile asjaosalistele arusaadavad nõuded, hindamise kriteeriumid ja mõõtmise alused.
Tuleb tunnistada, et kogu see algatus õnnestus ning künnivõistlusi hakati korraldama teisteski rajoonides, kogu Eestis, samuti tehnikumides, kutse(kesk)koolides ja mõnes majandiski. Teadagi on künnivõistlust Eestis ja mujalgi maailmas korraldatud ka varem. Praegu korraldatakse perioodiliselt maailma künnivõistlusi.
Viimasel paarikümnel aastal on olnud mullaharimises revolutsioonilised muutused. Tundub, et kallite atrade tootmises ja sellest lähtuvalt ka künni kvaliteedis on jõutud täiuslikkuseni. Kadumas on kokku- ja lahkukünni vaod, küntud põld on ilus ja ühtlane, üksikud kasutavad künnil GPS-seadmeid. Tööjõudluseski on saavutatud enneolematut edu. Künnitöö ei väsita kündjat nüüd enam nii nagu omal ajal meie esivanemaid.
Põllumehel on uued probleemid. Sügiskünd lükatakse aina hilisemale ajale, sest aeg maksab, künnad sa oma raha eest või võtad laenu. Raha puudusel võib sügis- ja kesakünnid osaliselt (perioodiliselt) ära jätta. Sügis- ja kevadkülvi saab teha kõrde vajalike masinate olemasolul ka ainsa töökäiguga. Kasvab aga keemilise taimekaitse vajadus, kuid seegi ei toimi kõigi umbrohtude ja muude kahjustajate vastu.
Künni ärajätmisel muutub mulla elustik ja enamiku protsesside tasakaal mullas. Positiivsena on nimetatud tuuleerosiooni vähenemist, mis pole just siinne probleem. Künni tegemata jätmine võib aeglustada huumuse lagunemist, ent ka kõrrejäätmete ja muu orgaanilise aine huumuseks muutumist. Sõnnikut, eriti korralikult käärinud laudasõnnikut on vähe või polegi. Põllumees on valiku ees ja tal on õigus vabalt valida. Aga ta ei saa vabalt valida, kuigi teda ei sunni võõras käsk. Tema valik sõltub põllumajanduspoliitikast, euronõuetest, saagi ja sisendite turuhindadest, mulla tervisest, külvikorrast, majapidamise suurusest, oma teadmistest, heast nõuandest ja veel kümnetest kooskõlaliselt või vastassuunaliselt toimivatest asjaoludest. Kõigist ühel ajal.
Umbes 1500 aastat künti siinmail põldu meeste, härgade, lehmade ja hobuste jõul kas vannas- või harkadraga. Põldu ja künnitööd mõõdeti siis adramaades. Selle suurus oli ajas muutuv ja piirkonniti erinev. Kevadel mõõdeti põldu ka tündrimaades - kui palju maad seemendati tündri seemnega, sügisel saaki selle järgi, mitu seemet põld välja andis.
Järgmised enam kui 150 aastat sai talu- ja mõisapõlde küntud rauast kahehobuse hõlmadraga. Hõlma valiku abil sai künniviilud - kuni 3000 tonni hektari kohta - just soovitud nurga all vao põhja ümber keerata. MTJ-is tegi traktorist koos haakijaga olenevalt maast (sööt, kõrrepõld, korduskünd) ja traktori margist 2-5 ha nn pehmet kündi vahetuses. Pehmekünni hektar oli siis kõigi põllutööde mõõtühikuks. Ligi 70 aastat ongi atra vedanud vaid traktor.
1939. a tuli tööhobuste paari kohta ligikaudu 10 ha künnimaad. 1950. a oli 15 hj traktori kohta künnimaad 238 ha, 1960. a 95 ha. Praegu on põllumajanduses töötavate traktorimootorite koguvõimsus 1,9 mln hj ja aastas küntakse 360 000 ha ehk üle kahe korra vähem kui 1939. a.
Künd on maaviljeluse alus, ent künnil ja künnil on suur vahe, kusjuures künnitöö kvaliteedi erinevus põhjustab isegi enam kui kahekordse saagierinevuse. Halva künni puhul võib saak ka täielikult ikalduda. Künnivigade parandamine järgnevate harimisvõtetega nõuab palju aega ja raha ning mõnikord ei pruugi see olla midagi enamat kui tühi töö ja vaimu närimine.
Seepärast seadiski grupp Raplamaa teadlasi, spetsialiste ja künnimehi eesmärgiks selgitada välja, mil määral on võimalik tagada kvaliteetkünd künnimeeste parimate oskuste, kogemuste ja tahtmise abil. Peeti silmas just atrade reguleerimist ja künni täpsust, kuid ka tööjõudlust. Kui seda korraldada künnivõistlusena, tuli spetsialistid valmistada ette künnikohtunikeks ning määratleda kõigile asjaosalistele arusaadavad nõuded, hindamise kriteeriumid ja mõõtmise alused.
Tuleb tunnistada, et kogu see algatus õnnestus ning künnivõistlusi hakati korraldama teisteski rajoonides, kogu Eestis, samuti tehnikumides, kutse(kesk)koolides ja mõnes majandiski. Teadagi on künnivõistlust Eestis ja mujalgi maailmas korraldatud ka varem. Praegu korraldatakse perioodiliselt maailma künnivõistlusi.
Viimasel paarikümnel aastal on olnud mullaharimises revolutsioonilised muutused. Tundub, et kallite atrade tootmises ja sellest lähtuvalt ka künni kvaliteedis on jõutud täiuslikkuseni. Kadumas on kokku- ja lahkukünni vaod, küntud põld on ilus ja ühtlane, üksikud kasutavad künnil GPS-seadmeid. Tööjõudluseski on saavutatud enneolematut edu. Künnitöö ei väsita kündjat nüüd enam nii nagu omal ajal meie esivanemaid.
Põllumehel on uued probleemid. Sügiskünd lükatakse aina hilisemale ajale, sest aeg maksab, künnad sa oma raha eest või võtad laenu. Raha puudusel võib sügis- ja kesakünnid osaliselt (perioodiliselt) ära jätta. Sügis- ja kevadkülvi saab teha kõrde vajalike masinate olemasolul ka ainsa töökäiguga. Kasvab aga keemilise taimekaitse vajadus, kuid seegi ei toimi kõigi umbrohtude ja muude kahjustajate vastu.
Künni ärajätmisel muutub mulla elustik ja enamiku protsesside tasakaal mullas. Positiivsena on nimetatud tuuleerosiooni vähenemist, mis pole just siinne probleem. Künni tegemata jätmine võib aeglustada huumuse lagunemist, ent ka kõrrejäätmete ja muu orgaanilise aine huumuseks muutumist. Sõnnikut, eriti korralikult käärinud laudasõnnikut on vähe või polegi. Põllumees on valiku ees ja tal on õigus vabalt valida. Aga ta ei saa vabalt valida, kuigi teda ei sunni võõras käsk. Tema valik sõltub põllumajanduspoliitikast, euronõuetest, saagi ja sisendite turuhindadest, mulla tervisest, külvikorrast, majapidamise suurusest, oma teadmistest, heast nõuandest ja veel kümnetest kooskõlaliselt või vastassuunaliselt toimivatest asjaoludest. Kõigist ühel ajal.
