Võistukünnid ja kivid
24.09.2009 Heino Laiapea, Nädaline
24. septembril kell 13 Kehtnas avatav Künnikivi on Eestis teine võistukünde tähistav märk. Esimene kivi avati Vändras.
„Eesti talurahvas kasutas kündmisel kuni 19. sajandini ebaproduktiivset harkatra. Jakobson (Pärnu Põllumeeste Seltsi president Carl Robert Jakobson) soovitas kasutusele võtta hõlmadra. Hõlmadra eeliste tõestamiseks organiseeris ta 10. augustil 1874 (vkj) Vändras Eesti esimesed künnivõistlused. Kuna hõlmadra kasutuselevõtt taludes on seotud Jakobsoniga, siis kutsutigi hõlmatra ka jakobsoni adraks ja räägiti kündmisest jaagupsoniga ehk jakobsoniga." (Emeriitprofessor Jüri Kuum ajalehes Maaülikool 20.05.2004.)
„Esimeste künnivõistluste mälestuseks paigaldati 1984. aastal Pärnu-Paide-Viljandi teeristil künnikivi. /.../
Juubelihõngulised künnivõistlused peeti 16. ja 17. juunil 1984. a Pärnu rajooni Vändra kolhoosis. Võistlejaid oli 45, neist 4 naised. Esmakordselt võisteldi mitmesuguste atradega, millest osal olid 35 cm, osal 40 cm töölaiusega sahad. Ka lisaseadmetega olid adrad erinevalt varustatud." (Maaleht 5.08.2004)
7. augustil 2004 peeti Tormas C. R. Jakobsoni künnipäev. Torma valla, Torma Põllumeeste Seltsi, Torma Maanaiste Seltsi ja Eesti Künniseltsi eestvõttel ning sponsorite toel korraldatud näitliku õppepäevaga tähistati 130 aasta möödumist Eesti esimesest künnivõistlusest.
Kehtna mail on varemgi olulisi künnivõistlusi peetud. Insener Eino Pillikse kirjeldab ühte neist: „1920. aastatel muutus pilt Eesti traktoriturul kirjuks. Et nende omadusi omavahel võrrelda, korraldati 28. juunil 1921 Kehtnas võistlus. Tingimuste kohaselt lubati osalema traktoreid, mille mootori võimsus ei ületanud 25 hj. Võisteldi Kehtna mõisahoone läheduses Räägurehe põllul. Künnilappide suurus oli 1 kuni 2 ha, lapid olid lühikesed, et saaks hinnata tööd ka pööretel. Võisteldi söödikünnis. Kehtnas peetud esimene traktorite võistlus oli põllumeestele suureks abiks masina valikul."
1874. aastal Vändras ja 1921. aastal Kehtnas oli atrade ja masinate mõõduvõtmine, aga 1964. aastal võrreldi Kehtnas eelkõige künnimeeste oskusi. Sellest Rapla meeste koostatud künnivõistluste juhendist ja võistlusest kasvasid välja üle-eestilised ja esimesed Nõukogude Liidu künnivõistlused, mis peeti 1968. aastal Tartu rajoonis.
Nendel võisteldi ühesuguste atrade ja traktoritega. Nii olid künnimehed võrdsetes tingimustes. Eelis oli vaid esimestel võistlustel osalenutel. Saadud kogemused ja huvi ning loominguline lähenemine tõid edu pikaks ajaks. Erinevaid atru ja lisaseadmeid hakati Eesti künnivõistlustel kasutama alates 1984. aastast.
„Nende künnivõistluste tulemus oli ka see, et esmakordselt lehvis Eesti sinimustvalge lipp künni maailmameistrivõistlustel Norras 1989. aastal. See oli kaks aastat enne, kui Eesti iseseisvus taastati. Eestit esindasid Elmar Veski ja Urmas Rees," meenutavad tollane ATK esindaja, hilisem Eesti Künniseltsi president Ants Laansalu ja Eesti Künniseltsi esimees Arvi Tammel.
24. septembril kell 13 Kehtnas avatav Künnikivi on Eestis teine võistukünde tähistav märk. Esimene kivi avati Vändras.
„Eesti talurahvas kasutas kündmisel kuni 19. sajandini ebaproduktiivset harkatra. Jakobson (Pärnu Põllumeeste Seltsi president Carl Robert Jakobson) soovitas kasutusele võtta hõlmadra. Hõlmadra eeliste tõestamiseks organiseeris ta 10. augustil 1874 (vkj) Vändras Eesti esimesed künnivõistlused. Kuna hõlmadra kasutuselevõtt taludes on seotud Jakobsoniga, siis kutsutigi hõlmatra ka jakobsoni adraks ja räägiti kündmisest jaagupsoniga ehk jakobsoniga." (Emeriitprofessor Jüri Kuum ajalehes Maaülikool 20.05.2004.)
„Esimeste künnivõistluste mälestuseks paigaldati 1984. aastal Pärnu-Paide-Viljandi teeristil künnikivi. /.../
Juubelihõngulised künnivõistlused peeti 16. ja 17. juunil 1984. a Pärnu rajooni Vändra kolhoosis. Võistlejaid oli 45, neist 4 naised. Esmakordselt võisteldi mitmesuguste atradega, millest osal olid 35 cm, osal 40 cm töölaiusega sahad. Ka lisaseadmetega olid adrad erinevalt varustatud." (Maaleht 5.08.2004)
7. augustil 2004 peeti Tormas C. R. Jakobsoni künnipäev. Torma valla, Torma Põllumeeste Seltsi, Torma Maanaiste Seltsi ja Eesti Künniseltsi eestvõttel ning sponsorite toel korraldatud näitliku õppepäevaga tähistati 130 aasta möödumist Eesti esimesest künnivõistlusest.
Kehtna mail on varemgi olulisi künnivõistlusi peetud. Insener Eino Pillikse kirjeldab ühte neist: „1920. aastatel muutus pilt Eesti traktoriturul kirjuks. Et nende omadusi omavahel võrrelda, korraldati 28. juunil 1921 Kehtnas võistlus. Tingimuste kohaselt lubati osalema traktoreid, mille mootori võimsus ei ületanud 25 hj. Võisteldi Kehtna mõisahoone läheduses Räägurehe põllul. Künnilappide suurus oli 1 kuni 2 ha, lapid olid lühikesed, et saaks hinnata tööd ka pööretel. Võisteldi söödikünnis. Kehtnas peetud esimene traktorite võistlus oli põllumeestele suureks abiks masina valikul."
1874. aastal Vändras ja 1921. aastal Kehtnas oli atrade ja masinate mõõduvõtmine, aga 1964. aastal võrreldi Kehtnas eelkõige künnimeeste oskusi. Sellest Rapla meeste koostatud künnivõistluste juhendist ja võistlusest kasvasid välja üle-eestilised ja esimesed Nõukogude Liidu künnivõistlused, mis peeti 1968. aastal Tartu rajoonis.
Nendel võisteldi ühesuguste atrade ja traktoritega. Nii olid künnimehed võrdsetes tingimustes. Eelis oli vaid esimestel võistlustel osalenutel. Saadud kogemused ja huvi ning loominguline lähenemine tõid edu pikaks ajaks. Erinevaid atru ja lisaseadmeid hakati Eesti künnivõistlustel kasutama alates 1984. aastast.
„Nende künnivõistluste tulemus oli ka see, et esmakordselt lehvis Eesti sinimustvalge lipp künni maailmameistrivõistlustel Norras 1989. aastal. See oli kaks aastat enne, kui Eesti iseseisvus taastati. Eestit esindasid Elmar Veski ja Urmas Rees," meenutavad tollane ATK esindaja, hilisem Eesti Künniseltsi president Ants Laansalu ja Eesti Künniseltsi esimees Arvi Tammel.
