Künnivõistluseid on peetud erinevates maades juba üle saja aasta. Esmasteks analoogideks saab pidada vanade harkatrade töötulemuste võrdlust kaasaaegsete hõlmatradega. Taolisi demosid tehti ka Eestimaal juba 19. sajandi teisel poolel. Tuntum neist on Carl Robert Jakobsoni poolt aastal 1874 korraldatu.

Regulaarseid, ühtsete reeglite alusel peetavaid künni maailmameistrivõistlusi hakati korraldama peale teist maailmasõda, alates aastast 1952. Käesoleval aasta 21.-22. septembril toimuvad 67. korda peetavad maailmameistrivõistlused Iiri Vabariigis.

Eesti on osalenud künni maailmameistrivõistlustel alates 1989. aastast. MM-il esindavad meie kodumaad eelneva aasta Eesti meistrivõistluse võitjad. 2024. aasta künni MM on plaanis korraldada koostöös Maaülikooli ja põllumeestega Tartu lähistel põldudel.

Eestis on regulaarsete künnimeistrivõistluste alguseks aasta 1965, kui võistlused toimusid Adavere põldudel.
Edaspidi leidsid mõõduvõtud aset Eesti erinevates piirkondades, viimastel aastatel on need toimunud Olustveres, Jänedal, Väätsal, Kehtnas, Tartus ja Kuremaal.

Selle aasta Eesti meistrivõistlused leiavad aset arvuliselt 48. korda ja toimuvad Vinni vallas Voore Farmi põldudel Barto Puhkemaja vastas olevatel põldudel 9. ja 10. septembril.

Traditsiooniliselt küntakse esimesel päeval teravilja kõrrepõldu ja teisel päeval rohumaa kamarat. Võitja selgitatakse välja kahe päeva kokkuvõttes. Võisteldakse 2 kuni 3 hõlmaga atradega meistrite ja noorte klassis - nii traditsioonilist tavaatrade kui ka pöördatrade klassis.

Lisaks on künnivõistlustel eraldi arvestus ka noorkündjatele tavaatradel ja vabaklassis tootmispõldudel kasutatavatele pöördatradele. Eelmisel aastal selgitati esmakordselt Eestis välja ka parimad vanatehnikaga kündjad ehk nn. T25 klass. See võistlus on plaanis ka sellel aastal Voore Farmi põldudel laupäeval, 10. septembril.

Künnivõistlusega samal ajal toimub ka põllumajandustehnika töödemonstratsioonid erinevate masinafirmade poolt ehk mitmetel aastaetel toimunud „Tehnika Teeviit 2022“.

Künnivõistlused on unikaalsed parimate mullaharimisvõtete ja kogemuste edastamise vormiks. Piiratud suurusega võistlusaladel hinnatakse 16 erinevat elementi ja lühidalt öeldes on oluline võimalikult täpne ja ühetaoline künd etteantud põllualal. Mis on väga oluline ka küntavatel tootmispõldudel, kus just põlluservad, pöördealad ja töökäikude liitekohad saaksid sama hästi ja ühtlaselt haritud kui põllu keskosa.

Künnivõistluste korraldamine Eesti erinevates piirkondades propageerib künnikultuuri edendamist eri maakondades ja võimaldab kaasa lüüa ka huvilistel lähipiirkonnas. Viimati olid Eesti künnimeistrivõistlused Virumaal 1981. aastal Väike-Maarja kolhoosi põldudel. Eesti künniselts tänab korraldajaid võimaluse eest tuua künnivõistlused üle pika aja jällegi Eesti jaoks väga olulisse viljakasvatuspiirkonda.

Selleks, et pealtvaatajatel oleks lisaks künnivõistlustele näha ka midagi muud, on Vinni Vallavalitsus korraldanud täiendava ürituse. Nimelt toimub 10. septembril Barto Puhkemaja territooriumil laadapäev „Põllumees toidab rahvast“.

Laadal müüakse erinevaid kohalikke tooteid ja eksponeeritakse Vinni valla põllumajandusajaloo näitust. Avatud on lasteala, esinevad valla taidlejad. Päeva modereerib Arlet Palmiste ja päev lõpetab meeleoluka kontserdiga ansambel Justament.

Suured tänud kõigile korraldajatele, põnevat võistlust osalejatele ja huvitavat kogemust pealtvaatajatele.

Margus Ameerikas
Künniseltsi juhatuse liige